Paljud suvitajad märkavad, et igal aastal muutuvad floksid vähem õitsvaks ja nende õisikud väiksemaks ja kahvatumaks.
Selgub, et põhjus ei peitu sordis, vaid vale hoolduses, mida lubavad isegi kogenud lillekasvatajad.
Esimene ja levinuim viga on põõsaste regulaarse jagamise puudumine. Ilma selle protseduurita jäävad taimedele toitaineid puudu ja nad järk-järgult degenereruvad.
Teine probleem on vale istutuskoht. Foksa armastab päikest, kuid keskpäevases kuumuses vajab ta kerget varju, vastasel juhul õisikud pleekivad ja muutuvad väiksemaks.
Kolmas tegur on niiskuse puudus, eriti õitsemise ajal. Kui muld kuivab, kulutab taim oma jõu ellujäämiseks, mitte õitsemiseks.
Neljas viga on väetamise unustamine. Foksid vajavad kompleksseid väetisi, kuid lämmastiku ülemäärane kogus põhjustab roheluse kasvu õisikute arvelt.
Viies punkt – vale lõikamine. Kui närtsinud õisikud eemaldatakse liiga hilja, kulutab taim ressursse seemnete moodustumisele, mitte uute õite kasvatamisele.
Kuues põhjus – tihe istutus. Kui põõsad kasvavad liiga tihedalt, konkureerivad nad valguse ja toitainete pärast, mis mõjutab nende dekoratiivsust.
Seitsmes saladus – mulla multšimine, mis säilitab niiskuse ja kaitseb juurte ülekuumenemise eest. Ilma selleta nõrgenevad flokse ja õitsevad halvemini.
Kaheksas nipp – haiguste ennetamine. Seeneinfektsioonid nõrgendavad taimi, seetõttu on oluline neid enne sümptomite ilmnemist fungitsiididega töödelda.
Üheksas nõuanne – vanade põõsaste noorendamine. Kui flokse kasvavad ühes kohas üle 5–6 aasta, tasub need jagada ja uuele alale ümber istutada.
Kümnes nüanss – õige ettevalmistus talveks. Pügamine ja juurte katmine aitavad taimedel talve üle elada ilma kaotusteta.
Neid reegleid järgides on võimalik saavutada flokside luksuslik õitsemine, mis saab aia peamiseks kaunistuseks. Nende ereda värvi õisikud köidavad pilke ja tekitavad naabrite kadedust.
