Koloonikujulised õunapuud ja pirnipuud, kompaktse kujuga ploomid ja virsikud kääbuspõõsastel – väikese maatüki omaniku unistus.
Müüjate lubadused kõlavad ahvatlevalt: varajane viljakus, suurte viljade rohkus, minimaalne ruumivajadus.
Esimene aasta või kaks läheb kõik plaanipäraselt: puu on õitega kaetud, annab saaki. Siis aga järsk langus.
Lehed muutuvad väiksemaks, kasv peatub, saagikus langeb, oksad hakkavad kuivama. Toitmine, kastmine ja haigustevastane ravi ei anna tulemusi. Puu sureb aeglaselt. Mis on põhjus?
Selgub, et selliste puude pikaealisuse saladus ei peitu väetistes, vaid erilises lähenemisviisis nende seedimisele.
Enneaegse surma peamine põhjus intensiivselt kasvavatel kääbuspuudel on saagi ülevõtmine esimestel eluaastatel ja viljade normimise puudumine.
Nii see toimib. Kääbuspuud ja kolonikujulised vormid on geneetiliselt programmeeritud väga varaseks ja rikkalikuks viljakandmiseks.
Nende juurestik on võrreldes suurekasvuliste puudega kompaktne ja pinnapealne. See ei suuda füüsiliselt „toita” suurt viljade massi ja samal ajal tagada puu kasvu ja tulevaste viljakäbide moodustumist.
Noor puu (1–3 aastat) kulutab oma piiratud ressursid saagi moodustumisele. Uute võrsete ja juurte kasvu, järgmise aasta õienuppude moodustumisele ja talveks valmistumisele ei jää lihtsalt jõudu.
Toimub kurnamine. Puu läheb talve nõrgenenuna ja talub külma halvasti. Kevadel ei suuda ta anda tugevat kasvu, lehed arenevad väikesed, fotosüntees on nõrk. Õienuppe tekib vähe või need on ebakvaliteetsed. Järgmise aasta saak on napp.
Tsükkel kordub, kurnatus suureneb. Puu muutub kergeks saagiks haigustele (eriti seente) ja kahjuritele, kuivab järk-järgult.
Kuidas päästa kääbuspuu ja pikendada selle eluiga? Saagi normaliseerimine ei ole kapriis, vaid eluliselt vajalik!
Esimene aasta pärast istutamist. Eemaldage õied! Laske puul juurduda, kasvatada juured ja skeletioksad (kolonnpuudel – keskne tüvi).
Teine aasta. Kui puu näeb tugev välja, võib jätta mõned viljad (5–10 tükki) sordi proovimiseks ja moraalseks rahuloluks. Kuid parem on siiski eemaldada suurem osa õitest.
Kolmas aasta ja edasi. See on aktiivse viljakandmise algus. Reguleerige viljakobarad: kolonikujulistel õunapuudel/pirnipuudel jätke 1 vili iga 10–15 cm pikkuse tüve kohta.
Eemaldage üleliigsed viljakobarad, kui need saavutavad kirsi suuruse.
Kääbuspuud pookimisel. Juhinduge kasvu tugevusest. 1,5–2 m kõrguse puu puhul on mõistlik jätta esimestel täisviljakuse aastatel alles kuni 20–40 vilja (sõltuvalt viljade suurusest: õunte puhul rohkem, ploomide puhul vähem)..
Kuidas eemaldada? Võite eemaldada osa õisikutest tervikuna, eriti nõrkadel okstel.
Eemaldage viljakupud ettevaatlikult või lõigake kääridega üleliigsed viljakupud õisikust, jättes alles suurimad ja terved.
Eemaldage esmalt deformeerunud, kahjustatud ja krooni sisse kasvavad viljad.
Ärge unustage täiendavaid meetmeid kääbuspuude tervise tagamiseks.
Juursüsteem on väike, kuid saak nõuab palju toitaineid. Toitke puid sagedamini ja väiksemate annustega kui tugevakasvulisi puid. Kevadel – lämmastik (orgaaniline, uurea), õitsemise ja viljade valmimise ajal – fosfor ja kaalium (tuhk, kaaliummonofosfaat), sügisel – fosfor-kaaliumväetised puidu valmimiseks.
Pinnased juured kuivavad kiiresti. Kastke regulaarselt ja rohke, eriti põua ajal ja viljade valmimise ajal. Puude ümbruse multšimine on kohustuslik!
Nõrgenenud puud on haigustele (kõdunemine, jahukaste) ja kahjuritele (lehekirbud, puukid) vastuvõtlikumad. Tehke ennetavaid töid.
Soojendage puu ümbrust paksu multikihiga (turvas, kompost, koor), kaitse puutüve näriliste ja päikesepõletuse eest.
Saagi normeerimine tundub ohvrina, kuid see on investeering tulevikku.
Hoolitsetud kääbuspuu kannab vilja rikkalikult ja igal aastal 15–20 aastat, rõõmustades teid saagiga, mitte pettumusega.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
