Tundub uskumatu, kuid piim suudab nõrgad idud muuta tugevateks taimedeks.
Selgub, et tavaline toode, mida paljud lisavad iga päev kohvile, on salajane relv haiguste, kahjurite ja vaese mulla vastu.
Põhjus peitub selle koostises. Looduslikud suhkrud, aminohapped ja mikroelemendid toimivad kasvu stimulaatorina ja kaitsva barjäärina.
Näiteks kaltsium tugevdab taimede rakuseinu, muutes need vähem vastuvõtlikuks seente nakkustele.
Piimhape pärsib patogeenide arengut mullas, luues ebasoodsa keskkonna nende paljunemiseks.
Veel üks efekt on putukate peletamine. Pärast töötlemist moodustub lehtedele õhuke kile, mis raskendab lehtkirjade ja röövikutele toitumist.
Samas ei kahjusta koostis kasulikke tolmeldajaid, erinevalt keemilistest analoogidest.
Oluline on järgida proportsioone: liiga kõrge piimakontsentratsioon võib häirida mulla tasakaalu.
Tavaliselt kasutatakse lahust, mis koosneb ühest osast toodet ja neljast osast vett. Kastmine toimub varahommikul või õhtul, et vältida kiiret aurustumist.
Huvitav kõrvalmõju on toitainete omastamise paranemine. Piimabakterid moodustavad sümbioosi mullamikroorganismidega, kiirendades orgaanilise aine lagunemist.
See on eriti kasulik lämmastiku- ja kaaliumivaegusele tundlikele kultuuridele.
Tulemus on märgatav juba kahe nädala pärast: lehed muutuvad intensiivse roheliseks ja viljakupud moodustuvad aktiivselt.
Loomulikult ei asenda see meetod täisväärtuslikke väetisi, kuid on tõhusaks abivahendiks kriitilises kasvuperioodis.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
