Tavaline söögisooda on igas köögis, kuid vähesed teavad, miks seda sõstra põõsaste alla puistatakse.
Samas suudab see valge pulber lahendada korraga mitu probleemi, mis on aastaid aednikke vaevanud.
Sooda ei ole lihtsalt rahva tarkus, vaid tõestatud viis saagi parandamiseks ja marjade päästmiseks levinud haigustest.
Sõstraid tabab sageli jahukaste – seen, mis katab lehed valge kihiga ja hävitab taime.
Keemilised fungitsiidid aitavad probleemiga toime tulla, kuid võivad koguneda mulda ja marjadesse.
Sooda loob aga leelise keskkonna, mida seen ei talu.
Haiguse leviku peatamiseks piisab 2 supilusikatäie pulbri lahustamisest liitris vees ja põõsaste pihustamisest.
Kui puista kuiva sooda juurte alla, vähendab see mulla happesust, mis on eriti oluline maasikale, mis eelistab neutraalset mulda.
Aga see pole veel kõik. Sooda peletab kahjurid: sipelgad, lehed ja röövikutest hoiduvad selle vahendiga töödeldud kohtadest eemale. Pulbri osakesed satuvad nende kitinistele kestadele ja põhjustavad nende kuivamist, mis sunnib putukaid põõsast lahkuma.
Lisaks aitab sooda vabaneda kurgi ümbruses kasvavatest umbrohtudest – piisab, kui puista seda mulda, ja soovimatu rohi kasvab aeglasemalt.
Veel üks boonus: sooda parandab marjade maitset. Kui põõsaid kastetakse nõrga lahusega (1 teelusikatäis 10 liitri vee kohta), muutuvad sõstrad magusamaks, kuna leelis neutraliseerib mulla liigse happesuse.
Peamine on mitte liialdada, muidu võib rikkuda mikroelementide tasakaalu. Kogenud suvitajad soovitavad soodat lisada mitte sagedamini kui kord kuus ja ainult kuiva ilmaga, et vihm pulbrit liiga kiiresti ära ei peseks.
Lihtne, ohutu ja odav vahend, mis on alati käepärast – just sellepärast hindavad seda nii kõrgelt need, kes on aastaid kasvanud sõstraid ilma kemikaalideta.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
