Paljud inimesed märkavad, et nende lemmiktaimede lehed tuhmuvad järk-järgult, kaotades rikkalikke varjundeid.
Taastada roheluse küllastust saab ilma kallite ravimiteta, kasutades improviseeritud vahendeid.
Segu valmistamiseks on vaja pool teelusikatäit sidrunhapet, kaks supilusikatäit jahvatatud munakoored ja 300 ml sooja filtreeritud vett. Koostisosad segatakse põhjalikult, kuni need on täielikult lahustunud.
Lahust nõutakse klaaspudelis 12 tundi, seejärel sõelutakse see läbi marli. Saadud vedelikku pihustatakse lehtedele kord kümne päeva jooksul, vältides kokkupuudet pungade ja õisikutega.
Ravim sobib värviliste liikide puhul:
- maranta,
- calathea,
- croton.
Juba pärast kahenädalast töötlemist omandavad leheplaadid läikiva läike ja soontesooned muutuvad silmapaistvamaks.
Oluline on kasutada väetist ainult taimedele, millel ei ole märke seenhaigustest. Enne kasutamist niisutatakse muld tavalise veega, et mitte tekitada juurepõletust.
Optimaalne aeg protseduuriks on hommik või õhtu, kui päikesekiirgus ei ole aktiivne. Toatemperatuur ei tohiks langeda alla 18 °C, sest muidu imenduvad toitained aeglasemalt.
Liigne sidrunhape võib häirida mulla happelis-leeliselist tasakaalu. Kontrollimiseks kasutage lakmuspuude testribasid, mida müüakse aiakauplustes.
Segu regulaarne kasutamine tugevdab lehtede rakustruktuuri, suurendades taimede vastupidavust kuivale õhule ja temperatuurikõikumistele. See kehtib eriti kütteperioodi ajal.
Ärge kombineerige seda töötlust mineraalväetistega – vahe erinevate koostiste kasutamise vahel peab olema vähemalt 20 päeva.
Karvaste lehtedega liikide, nagu violetid või gloxiniad, puhul ei pihustata lahust, vaid pühitakse see õrnalt pehme lapiga üle plaatide.
Protseduur võtab minimaalselt aega, kuid annab nähtavaid tulemusi. Terved taimed ei ole mitte ainult meeldivad silmale, vaid puhastavad ka tõhusamalt ruumi õhku.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
