Iga kord enne starti tuletavad stjuardessid meelde, et elektroonikaseadmed tuleb välja lülitada. Aga mis on selle nõude taga?
Kaasaegsed lennukid on kaitstud mobiilseadmete poolt tekitatavate häirete eest. Kuid ohutusreeglid ei puuduta ainult tehnikat, vaid ka inimeste käitumist.
Hädaolukorras pidurdamine katkestatud õhkutõusul võib muuta telefoni või sülearvuti ohtlikuks esemeks. Isegi kerged esemed võivad vigastada ees istuvaid reisijaid.
Hädaolukorras maandumisel on iga sekund kriitiline. Käes olevad esemed aeglustavad liikumist väljapääsu suunas, tekitades salongis kaose.
Ajalugu on täis juhtumeid, kus pagasi kaasa võtmise katsed evakueerimise ajal on lõppenud tragöödiaga. Luukide juures toimunud trügimine suurendas ohvrite arvu, kuna kaotati väärtuslikud sekundid.
Avatud sülearvutid või tahvelarvutid klapp-lauakestel on ohtlikud isegi väikese turbulentsi korral. Järsk tõuge võib põhjustada näo- või käevigastusi.
Stardil ja maandumisel keskendub meeskond olulistele protseduuridele. Häirivate tegurite puudumine aitab kiiresti reageerida ebatavalistele olukordadele.
Lennufirmade eeskirjad on kehtestatud tegelike õnnetuste analüüsi põhjal. Gadžettide kasutamise keeld ei ole formaalsus, vaid viis riskide minimeerimiseks.
Reisijad alahindavad sageli inertsijõudu. Isegi tavapärase lennu korral võib järsk langus või manööver seade käest välja paisata.
Turvavööd fikseerivad keha, kuid mitte väikeseid esemeid. Istmele jäetud telefon võib ootamatu raputuse korral naabrit tabada.
Lihtsate juhiste järgimine suurendab kriitilisel hetkel õnneliku lõpu võimalust. Lennuohutus sõltub igaühe distsipliinist.
Järgmise poolteise tunni jooksul võib telefon oodata. Lisapilk aknast välja või vestlus kaasreisijaga on väärtuslikum kui juhuslik scrollimine.
