Mis siis, kui aednike kõige elujõulisem vaenlane pole sugugi nii lihtne? See umbrohi on justkui loodud igaveseks eluks peenardel.
Tärnhein õigustab oma nime, armastades niiskeid nurkasid. Ta eelistab kergelt hapuka mulda, kuiv liivane pinnas ei sobi talle üldse.
Kuival suvel on seda rohelist sabotaaži leidmine keeruline. Ta peidab end meisterlikult, oodates ebasoodsaid tingimusi.
Tema peamine relv on uskumatu hulk pisikesi seemneid. Need on silmale nähtamatud ja lendavad kergesti laiali, vallutades uusi territooriume.
Tärnhein unikaalne omadus on talvitumine. Maapinnast väljas olev osa ei sure sügisel, vaid läheb elusana ja rohelisena lume alla.
Niipea kui lumi sulab, ärkab umbrohi kohe ellu. Ta hakkab kasvama enne paljusid kultuurtaimi, vallutades ruumi.
Ainus kindel kaitse rohelise agressori vastu on pidev valvsus. Regulaarselt umbrohutõrje on hädavajalik.
Oluline on vältida mulla hapestumist. Mulla leevendamine võtab murulillelt tema lemmik elukeskkonna.
Kuid sellel järjekindlal külalisel on ka teine, ootamatu külg. Noored õrnad võrsed on täiesti söödavad.
Need on suurepärane alus vitamiinirikkadele kevadistele salatitele. See on ootamatu kulinaarne ressurss otse jalge all.
Rahvameditsiin teab samuti selle taime väärtust. Seda kasutatakse sageli liigesehäirete korral.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
