Külmkapp ja sülearvuti tunduvad ideaalsete naabritena: üks hoiab toitu, teine ei võta palju ruumi.
Kuid see lähedus võib põhjustada seadmete rikkeid, ja põhjus ei ole ainult elektromagnetilistes häiretes.
Peamine oht on soojusvoog. Külmkapi tagasein eraldab kompressori töötamisel soojust ja sülearvuti omakorda kuumeneb kasutamise ajal.
Kui need kaks soojusallikat asuvad suletud ruumis (näiteks kööginurgas), tekib „ahju” efekt, mis ülekoormab mõlema seadme jahutussüsteemi.
Külmiku kõrval seisva sülearvuti protsessor peab töötama intensiivsemalt, et jahutada protsessorit. See põhjustab ülekuumenemist, töö aeglustumist ja isegi videokaardi või kõvaketta rikke.
Teine probleem on kondensaat. Kui külmkapp töötab intensiivselt (näiteks kuumal ajal), võib selle tagapaneel kattuda niiskuspiiskadega.
Hiljem aurustub vesi ja aur tungib ventileerimisavade kaudu sülearvutisse, põhjustades kontaktide oksüdeerumist.
Veel üks risk on vibratsioon. Külmiku kompressor tekitab mikrovibratsioone, mis kanduvad edasi pinnale, kus sülearvuti seisab.
See on eriti ohtlik kõvaketastele (HDD), kuna vibratsioon kahjustab lugemispäid. Isegi SSD-kettad võivad pikaajalise mõju korral kontaktide jootmise rikkumise tõttu kahjustuda.
Probleemide vältimiseks hoidke sülearvuti vähemalt 1,5 meetri kaugusel külmkapist. Kui ruum on piiratud, kasutage ventilaatoriga alust – see tõstab seadme laua kohale ja tagab täiendava õhuvoolu.
Ärge kunagi asetage sülearvutit külmkapile: lisaks vibratsioonile suurendab see ukse avamisel kukkumise ohtu.
Lisaks on oht elektromagnetilise kiirguse tekkeks. Kuigi tänapäevased seadmed on kaitstud, võib võimsa kompressori ja sülearvuti samaaegne töö häirida Wi-Fi-antenni tööd.
Kui märkate, et internet on aeglasem, kui külmkapp töötab aktiivselt, on aeg muuta ruuteri või seadme asukohta.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
