Ootad, et õunad valaksid mahla, kuid selle asemel leiad need mustaks värvunud, pruunide laikudega.
Viljamädanik on saagi peamine vaenlane ja põhjus ei peitu sageli mitte vihmas, vaid sinu tegevuses.
Esimene viga: te ei lõika mahalangenud õunu maha. Mahakukkunud õunad on kasvulavaks seenele, mis tõuseb puu külge tuulega.
Koguge need iga päev kokku ja matke need aia välisküljele.
Teine viga on paksendatud kroon. Kui oksad kasvavad liiga tihedalt, ei pääse päike ja õhk läbi, tekitades haigustele kasvuhoone.
Lõigake puu nii, et varblane saaks läbi okste lennata.
Kolmas saladus on töötlemine mitte kemikaalidega, vaid vadakuga. Lahjendage seda veega 1:3 ja pihustage puu viljade valmimise ajal.
Piimhappebakterid suruvad seened maha ja õunad jäävad puhtaks.
Kuid on ka teisi võtteid: riputage okstele konteinerid joodiga (1 pudel 10 liitri vee kohta) – aurud desinfitseerivad õhku.
Või mähkige vasktraat ümber tüvede – see peatab nakkuste leviku.
Ja kui märkate puul sipelgaid, siis määrige koorele kleepuvöö – need levitavad kirvu, mis nõrgestavad taime.
Veel üks asi: ärge hoidke talvesorte samas kastis kui suvesorte. Varajased õunad eraldavad etüleeni, mis kiirendab nende naabrite riknemist.
Mähkige iga vili ajalehepaberisse ja pange see jahedasse kohta – nii jäävad nad kuni kevadeni seisma.
Ärge unustage, et kõik rahvapärased retseptid ei ole nii tõhusad kui tööstuslikud preparaadid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
