Oled aastaid oodanud, et su noor õunapuu lõpuks vilja kannaks, kuid selle asemel näed vaid hõredaid õisi ja paari väikest õuna.
Mis on viga? Selgub, et 80% aednikest matab istiku liiga sügavale, mõistmata, et juurekael (koht, kus tüvi pöördub juurteks) peaks jääma mulla tasemele.
Kui puu on maa alla vajunud, kulutab ta oma energia ellujäämiseks, mitte viljade kasvatamiseks.
Seda saab isegi täiskasvanud õunapuu puhul parandada: kaevake tüvi ettevaatlikult õigele tasemele ja tehke selle ümber kuivendus purustatud kivist.
Teine viga on istutamine kõige puhtamasse mustasse mulda.
Õunapuudele meeldivad „spartalikud“ tingimused: lisage istutamisel kaevikusse liiva ja savi, et juured õpiksid niiskust ja toitu otsima.
Kolmas saladus on „stressi“ lõikamine. Kui puu on paks, lõigake 1/3 noortest võrsetest maha – see suunab mahlad ümber munarakkudele.
Õunapuud vajavad ka sõpru. Istutage lähedusse lupiini või ristikheina – need küllastavad mulda lämmastikuga.
Aga peamine – ärge laske puul esimese 2-3 aasta jooksul õitseda. Pügage 90% pungadest, et õunapuu muutuks tugevamaks.
Ja ärge unustage „purjus kastmist“: valage kord kuus ämbrisse vett juurika alla lusikatäis pärmi – see stimuleerib mikroorganismide tööd.
Paari aasta pärast selliseid manipulatsioone tänab puu teid õunte raskuse all painduvate okstega.
Valige hoolikalt sordid, mis on välja töötatud teie kliimas kasvatamiseks, ja ostke istikuid ainult usaldusväärsetelt tarnijatelt.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
