Roose peetakse aia kapriisseteks kuningannadeks, kuid sagedamini lihtsalt kostavad nad ebaõige hoolduse eest.
Näiteks kui sa pügad oma põõsaid kevadel nagu kõik naabrid, on see saatuslik viga.
Parim aeg niitmiseks on sügis, sest muidu hävitab külm värsked võrsed. Kuid see ei ole ainus viga! Paljud istutavad roosid varju ja nad vajavad vähemalt 6 tundi päikest päevas.
Veel üks saladus: roosid armastavad banaane. Mata koort juurte alla – kaalium muudab õied heledamaks ja suuremaks. Ja kui põõsas kangekaelselt ei õitse, proovige „šokiteraapiat“: valage vett joodiga (2 tilka liitri kohta).
Kuid isegi see ei taga edu. Roosid vihkavad rasket savimulda – lisage auku liiva ja huumust. Ja ärge kunagi istutage neid sinna, kus varem kasvasid teised roosid: mulda jäävad haigused.
Kui lehed on kaetud valge plaadiga (hallitusseene), pritsige neid vadakuga (1:10 veega). Ja kahjurite vastu kasutage sibulakoorte infusiooni.
Talvel katke põõsad lapniki või agrovoloknoga, kuid mitte enne esimest külma – muidu põlevad roosid ära.
Ja veel üks asi: ärge uskuge müüte. Enne talve ei ole vaja lehti maha lõigata – need kaitsevad varsi. Ja teeroosse ei tohi kasta teega – see häirib mulla happesust.
Ja mis kõige tähtsam: ärge toitke neid liigselt lämmastikuga – see kutsub esile lehtede, mitte õite kasvu. Roosidele meeldib mõõdukus.
Hoolitsege nende eest ilma fanatismita ja nad reageerivad kimpudega, mis võtavad hinge kinni.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
