Kas oled kindel, et väetised muudavad voodeid viljakamaks? Ja mis siis, kui need muudavad su kurgid maitsetu rohu ja porgandid puupulgadeks?
See kõik räägib kolmest eksimusest, mida isegi kogenud aednikud teevad.
Esimene on pime usk „mida rohkem, seda parem“. Tuhka või komposti valamine peotäie kaupa – nagu lapsele hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks koogi söötmine.
Näiteks liigne lämmastik sõnnikus muudab taimed paksuks: haulm kasvab, kuid viljad jäävad väikseks. Lahendus? Vaheldumisi orgaanilised ja mineraalväetised.
Teine patt on mulla tüübi eiramine. Liivasel mullal pestakse toitained paari vihmaga ära, seega väetage sagedamini, kuid väikestes kogustes.
Ja savimullal – matke väetised sügavamale, et juured ei oleks „laisad“ ja areneksid.
Kolmas saladus on aeg. Kui toidate tomateid õitsemise ajal karbamiidiga, kukuvad nad munasarjad maha, ja augustis maasikate alla tehtud kaalium tugevdab järgmise aasta pungi.
Aga kuidas mitte segi ajada? Tehke reegel: „rohelistele“ kultuuridele (kapsas, salat) meeldib lämmastik, juurviljadele – fosfor ja puuviljakultuuridele (tomatid, paprika) – kaalium.
Ja ärge kunagi väetage kuiva mulda – see põletab juured ära. Kastke kõigepealt voodid ja seejärel kandke lahust.
Proovige ka „pärmipommi“: lahjendage 100 g toorpärmi ämbris vees, lisage peotäis suhkrut ja laske käärida 24 tundi.
Vee alla juuretis – see aktiveerib mikrofloora ja taimed hakkavad toitainet palju kiiremini omastama. Ja pidage meeles: nõgese infusioon – mitte imerohi. Kui kasutate seda sagedamini kui üks kord kahe nädala jooksul, hapestab see mulda.
Tasakaalu hoidmiseks vaheldumisi tuha ja munakoorega.
Pärast kuu aega kestnud korralikku väetamist näete, kuidas köögiviljaaed muutub ja saak muutub mitte ainult rikkalikuks, vaid ka maitseküllaseks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
