Puuviljapuude raputamine esimestel tundidel pärast koidikutsumist – mitte moeröögatus, vaid tõestatud taktika saagi kaitsmiseks.
Soojuse saabumisega okstel aktiveeruvad pisikesed kahjurid, mis võivad hävitada kuni 70% õitest. Nende vastsed arenevad pungade sees, muutes tulevased viljad õõnsateks õitsenguteks.
Meetod põhineb putukate tundlikkusel temperatuurikõikumiste suhtes. Hommikune külm aeglustab nende reaktsiooni, võttes neilt võime takerduda visalt koore või lehtede külge.
Enne protseduuri laotage krooni alla tõrvaplaat või agrokangas. Kerged löögid tüvele ja okste järsud liigutused panevad mardikad maha kukkuma.
Kogutud kahjurid hävitatakse, takistades nende tagasipöördumist puule. Manipulatsiooni korratakse iga 2-3 päeva järel kuni õitsemisperioodi lõpuni.
Ökoloogiline lähenemine välistab kemikaalide kasutamise, säilitades kasulikud putukad ja mulla mikrofloora. See on eriti oluline viljapuuaedade puhul, kus kasvatatakse mahepõllumajanduslikke tooteid.
See meetod ei toimi ainult õunapuude puhul – ka pirnid, ploomid ja küdoonia vajavad sarnast hooldust. Peamine on teostada raputamist kuni pungade avanemiseni.
Puu liiga intensiivset mõjutamist peetakse veaks. Teravad tõmbed võivad kahjustada noori võrseid või koort, avades tee nakkustele.
Õigeaegne töötlemine suurendab munarakkude arvu, mis mõjutab vilja suurust ja magusust. Aednikud märgivad, et saak valmib ühtlaselt ja oksad ei murdu viljade raskuse all.
Meetodi täiendavaks plussiks on parem õhuringlus kroonus. See vähendab vihmaperioodidel seenhaiguste ohtu.
Meetod sobib kuni 3-4 meetri kõrgustele puudele. Kõrgekasvulisi sorte töödeldakse spetsiaalsete seadmetega või kaasatakse professionaalsed arboristid.
Meetodi lihtsus ja tõhusus on muutnud selle kevadise hoolduse asendamatuks elemendiks. Tulemus on märgatav juba esimesel hooajal – lõhnavad õied katavad tihedalt oksad, mis lubavad rikkalikku saaki.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
