Table of Contents
Rabarber on muljetavaldava vastupidavuse ja pikaealisusega taim, kuid head saaki on raske saavutada, kui ei hoolitse optimaalsete tingimuste ja hoolika väetamise eest.
Ehkki ta võib ellu jääda ka vähem nõudlikes tingimustes, saab ta oma täieliku potentsiaali realiseerida ainult hästi valitud väetiste – eriti looduslike – abil. Soovitame, mis selle põllukultuuri puhul eriti hästi toimivad.
Rabarber on mitmeaastane taim, mis kasvab kevadel ja suvel jõudsalt. Oma kiire kasvutempo ja suure rohelise massi tõttu vajab ta regulaarset ja tasakaalustatud toitainete varustamist. Kui muld on kehv või eelmiste kultuuride tõttu kurnatud, jääb ilma nõuetekohase väetamiseta saak kehvaks ning varred jäävad õhukeseks ja vähem maitsvaks.
Millal rabarberit väetada?
Rabarberi väetamise ajastus on sama oluline kui õige väetise valik. Tähtaeg peaks arvestama kolme peamist aega hooajal:
- Varakevadel – enne jõulise kasvu algust, kui muld on sulanud ja taim hakkab võrsuma.
- Pärast esimest saagikoristust – taastumise ja edasise arengu toetamiseks.
- Sügis – et valmistada taim ette talviseks puhkeperioodiks ja varustada taime toitainetega järgmiseks hooajaks.
Regulaarsus ja väetamise asjakohane kohandamine rabarberi arengustaadiumile mõjutab otseselt saagi kvaliteeti ja kogust.
Rabarberi väetamine sõnnikuga – looduslik tõhusus
Üks tõhusamaid rabarberikasvatuses kasutatavaid looduslikke väetisi on hästi kompostitud sõnnik. See sisaldab kõiki põhilisi toitaineid: lämmastikku, fosforit, kaaliumi, samuti taimede tervislikuks arenguks vajalikke mikrotoitaineid.
Sõnnikut on kõige parem kasutada sügisel – see võimaldab talve jooksul mullas rahulikult laguneda. See annab taimedele varakevadel kohese juurdepääsu toitainetele. Väetamist võib teha ka varakevadel, kuid selleks on vaja hästi lagunenud sõnnikut, et juured ei saaks kahjustada.
Soovitatav annus on umbes 3-5 kg taime kohta. Sõnnik tuleks ühtlaselt rabarberi aluse ümber laiali laotada ja kergelt pinnase sisse segada.
Looduslikud väetised rabarberi jaoks – tõhusus ilma kemikaalideta
Lisaks sõnnikule on olemas ka mitmeid teisi tõhusaid orgaanilisi väetisi, mis aitavad rabarberil kasvada, parandavad mulla struktuuri ja toetavad mulla mikrofloorat. Kaaluda tasub näiteks järgmist:
- Kompost
Kompost on mitmekülgne looduslik väetis, mis sisaldab rohkelt mikrotoitaineid ja humuseaineid. Selle korrapärane kasutamine rikastab mulda ja soodustab taimede ühtlast kasvu. Kevadel on soovitatav kanda iga taime ümber 5-7 cm paksune kiht komposti.
- Nokkheinapuru
Nokkesõnnik on tõhus ja keskkonnasõbralik viis lämmastikuga varustamiseks. Lahus saadakse nõgese kääritamisel vees umbes kaks nädalat. Pärast lahjendamist võib seda intensiivse kasvu ajal taimede üle kasta.
- Puidutuhk
Tuhk sisaldab kaltsiumi ja kaaliumi, mis teeb selle heaks lisandiks happelistel muldadel. Siiski tuleb seda kasutada ettevaatlikult, vältides samaaegset kasutamist koos lämmastikväetistega, mis võivad sellega reageerida.
- Kodused orgaanilised väetised
Paljud köögis leiduvad koostisained võivad edukalt toimida koduste väetistena, mis aitavad rabarberil kasvada. Need tuleb siiski kompostida või nõuetekohaselt taaskasutada, et need ei kahjustaks taime:
- kohvipuru – lämmastiku allikas ja toetus mikroobide elustikule mullas,
- banaanikoored – annavad kaaliumi ja neid saab peenestada ja kompostida,
- munakoored – looduslik kaltsiumiallikas, mis on eriti kasulik taimede rakustruktuurile.
Kodused väetised ei tohiks siiski olla väetamise aluseks, vaid pigem täienduseks.
Mida vältida rabarberi väetamisel?
Rabarberit tuleks väetada kolm korda hooaja jooksul – kevadel lämmastikurikka väetisega, et soodustada lehtede ja võrsete kasvu, seejärel suvel (segatud väetisega, et soodustada edasist kasvu) ja lõpuks sügisel (orgaanilise väetisega, et valmistada muld ette järgmiseks hooajaks).
Lämmastikväetisi tuleks kasutada ainult kevadel ja suvel, sest nende kasutamine sügisel võib häirida taime loomulikku rütmi ja nõrgestada juurestikku enne talve.
Vigu väetamisel ei põhjusta mitte ainult taime kasvu peatumist või halba kasvu, vaid isegi haigestumist, suremist. Mida ei tohiks teha? Kindlasti ärge kasutage värsket sõnnikut – see võib põletada noori juuri ja hapestada mulda. Vältida tuleks ka liigset väetamist, sest liigne toitainete, eriti lämmastiku, kasutamine toob kaasa liigse lehekasvu juurte ja varte arvelt. Lõpuks on parem mitte kombineerida teatavaid väetisi, nt tuhka ja lämmastikväetist.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
