Lopsakad petuuniaõied võivad muutuda mõne päevaga närtsinud lehtedeks, kui ei tea varjatud ohte.
Üks sagedasemaid probleeme on valge kate, mis katab lehed ja varred. See on jahukaste – seen, mis areneb niiskuse ja õhu puuduse korral.
Selle tekkimist aitab vältida mõõdukas kastmine juurte juurde ja põõsaste ümbruse regulaarne tuulutamine.
Pruunid laigud rohelisel osal viitavad teisele seenhaigusele – rooste. See levib kiiresti niiskel ilmaga, nõrgendades taime.
Nakatumise riski aitab vähendada umbrohu eemaldamine ja mulla niiskuse taseme kontrollimine.
Väikesed putukad, mis imevad lehtedest mahla – lehekirbud – on sama ohtlikud. Nende kolooniad moonutavad võrseid, aeglustades kasvu ja õitsemist.
Kahjurite tõrjeks kasutatakse pihustamist looduslike lahustega või spetsiaalsete preparaatidega.
Erilist ohtu kujutavad endast maikuu mardikad, kes söövad ära kõik taimeosad. Täiskasvanud isendid jätavad endast maha vaid lehtede sooned, häirides fotosünteesi protsesse.
Kahjurite vastsed ründavad juurteid, mis viib isegi tugevate põõsaste närbumiseni. Kahjustuste avastamisel on oluline kohe töödelda mulda insektitsiididega.
Käimikute rünnaku all kannatavad petuuniad ei jõua sageli õitseda. Taimede regulaarne kontrollimine aitab probleemi varakult avastada.
Ennetamine on alati tõhusam kui ravi: agrotehnika järgimine, vastupidavate sortide valik ja õigeaegne töötlemine tugevdavad petuuniate immuunsust.
Terved taimed rõõmustavad rikkaliku õitsemisega, muutes aia või rõdu erksaks elavaks pildiks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
