Tundub, et kastmine on kõige lihtsam osa aiatöödes. Kuid kogenud aednikud teavad: kastmise aeg mõjutab saagikust rohkem kui kastmine ise.
Selgub, et õhtul või öösel kastetud taimed mitte ainult ei võta niiskust paremini omaks, vaid ka arenevad aktiivselt.
Selleks ei ole vaja muuta graafikut – piisab, kui mõista, kuidas toimib nende „bioloogiline äratuskell“.
Päeval, kuuma päikese käes, aurustub vesi kiiresti pinnasest ja lehtedele jäänud veetilgad muutuvad läätsedeks, põhjustades põletusi.
Öösel aga langeb temperatuur, niiskus püsib kauem pinnases ja juured jõuavad stressita niiskust omastada.
See on eriti oluline pinnapealse juurestikuga kultuuride puhul: kurkide, paprika, kapsa.
Näiteks õhtul kastetud tomatid moodustavad tugevamad viljad ja porgandid kasvavad mahlakad ja magusad.
Kuid on ka nüansse. Kui elate piirkonnas, kus ööd on külmad, võib hiline kastmine põhjustada seenhaigusi.
Sellisel juhul kastke taimi 2–3 tundi enne päikeseloojangut – vesi jõuab imenduda ja lehed kuivavad.
Kasvuhoonekultuuride jaoks kasutage ajastiga tilkkastmissüsteeme, mis lülituvad sisse kell 4–5 hommikul. See imiteerib kaste ja kaitseb päeval ülekuumenemise eest.
Veel üks saladus on vee temperatuur. Suvel kuumeneb päikese käes olev tünn kuni +30 kraadini ja rohkem, mis on juurtele kahjulik.
Täitke mahutid hommikul, et õhtuks oleks vesi jahtunud mugavale +18 või +22 kraadini. Kui see pole võimalik, lisage ämbrisse paar jääkuubikut või kaevake tünn varju.
Ärge unustage ka „kuiva kastmist“. Pärast õhtust niisutamist kobestage mulda 3–5 cm sügavuselt.
See purustab kooriku, säilitab niiskuse ja rikastab mulda hapnikuga.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
