Table of Contents
Viinamarjade kasvatamine on juba ammu lakanud olemast lõunamaalaste privileeg. Tänu aretajate pingutustele saab magusaid viinamarju nüüd ka Mulgimaal ja Saaremaal korjata. Peamine on valida õige sort ja järgida mõningaid olulisi reegleid.
Millist sorti valida
Eestile sobivad kiiresti valmivad ja külmakindlad sordid. Näiteks:
- „Rochefort“,
- „Viking“,
- „Julian“.
Pange tähele: toiduks on parem võtta laua- või seemneteta sordid, veiniks – tehnilised, universaalsed sobivad nii sinna kui ka sinna.
Kuhu ja millal istutada?
Viinamarjad armastavad päikest ja ei talu seisvat vett. Krunt peaks olema lõunapoolse kaldega, tuule eest kaitstud. Muld peaks olema kerge, lahtine, sügava põhjaveega.
Parim aeg istutamiseks on kevadel, kui maapind on soojenenud kuni +10 °C. Avatud juurestikuga istikud maetakse 35-45 cm sügavusele, suletud – istutatakse maapinnale.
Kuidas valmistada istikuid ette
Istikud peavad olema tugevad, elusate pungadega ja kahjustusteta. Suletud juurestikuga istikud – vähemalt neli heledat lehte. Enne istutamist on parem neid veidi karastada, viies nad õue.
Istutamine: samm-sammult
- Sügisel valmistage ette auk (60×60 cm), lisage sinna huumust, liiva ja tuhka.
- Kevadel valage mullaküngas, asetage istikud sellele, levitage ettevaatlikult juured.
- Täitke muld tagasi, kastke, mulchige ja varjutage põõsas.
Hooldus esimesel aastal
- Kastmine – põua korral kord nädalas.
- Lõdvendamine – kuni 6 korda hooaja jooksul.
- Kinnitamine – kõigepealt pookimine püstiku külge, seejärel trellide külge.
- Töötlemine – fungitsiidid seente, insektitsiidid kahjurite vastu.
- Väetamine – ei ole vajalik, kui istutamine oli „teaduse järgi“.
Ettevalmistused talveks
Ilma varjualuseta ei ela viinamarjad esimest talve üle. See eemaldatakse võrestikust, pannakse soonedesse, kaetakse kihtidega: muld, huumus, lapnik ja jälle muld. Kevadel avatakse, kui külmaoht on möödas.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
