Table of Contents
On taimi, mis mängivad aias esimest viiulit, kuid nõuavad hoolt ja palju pühendumist. Siis on neid, mis ei tee enese ümber liiga suurt numbrit, kuid tõmbavad siiski tähelepanu.
Meriälvik smaglikas kuulub viimasesse rühma – paradoksaalselt märkamatu, kuid uhke, üllatavalt vastupidav ja kaunilt lõhnav.
Meriälvik (Lobularia maritima) on madal, kuid jõuliselt kasvav üheaastane taim. Kuigi ta saavutab tavaliselt 10-20 sentimeetri kõrguse, katab ta üsna kiiresti suuri alasid. Tema lehed on väikesed ja üsna tagasihoidlikud, kuid….. selles ei seisne tema võlu. Võlu peitub õites, mis on silmatorkavad ja meeldivalt lõhnavad, eriti soojematel päevadel.
Meriälvik – kaunilt õitsev ja vähe hooldatav
Meriälvik üks suurimaid eeliseid on tema vastupidavus – ta kasvab isegi kohtades, kus paljud teised taimed alla annavad. Ärge laske end õrnast välimusest petta. Rannalepik on äärmiselt vastupidav: ta ei vaja viljakat mulda, teda ei ole vaja liigselt kasta ja väetamist võib hoida minimaalsel tasemel. Seetõttu sobib see nii kogenud aednikele kui ka neile, kes alles alustavad.
Veelgi enam, meriälvik hakkab õitsema juba mai alguses ja kestab kuni esimeste tugevate külmade ilmadeni. Selle lõhn meelitab ligi mesilasi ja liblikaid, nii et lisaks dekoratiivsele funktsioonile toetab see ka aia bioloogilist mitmekesisust. Ta tunneb end suurepäraselt ka konteinerites, potis või seinal, mis tähendab rohkem ruumi aiaeksperimenteerimiseks. Värvid? Rannalepik esineb kõige sagedamini valge, lilla ja roosa toonides, kuigi võib leida ka kollaseid sorte.
Rannalepiki kasvatamine
Rannalepik külvamine on äärmiselt lihtne ja ei nõua keerukat ettevalmistust. Kõige parem on seda külvata otse mulda niipea, kui külmarisk on möödas, tavaliselt aprilli lõpus/maikuu alguses. Kuna seemned on väikesed, ei katta neid paksu mullakihiga. Piisab, kui… neid kergelt mulda suruda ja hoida neid mõõdukalt niiskena.
Mis puutub mulda, siis rannalepik – nagu mainitud – ei ole kõrgete nõudmistega. Ta kasvab hästi ka keskpärase kvaliteediga mullas. Ta ei armasta ainult soiseid ja raskeid kasvukohti ning talle meeldib – päike. Seetõttu on soovitav valida talle päikesepoolne kasvukoht, ka seetõttu, et siis õitseb ta paremini. Ta sobib ideaalselt ka kiviaedadesse, teepeenardesse ja müüridele. Ärge unustage: see peaks olema kuiv ja soe.
Põhiküsimus on kastmine, mida tuleks hoida mõõdukana: smagillia ei talu liigset kastmist, kuid muld ei tohi ka täielikult kuivada. Huvitav on, et õitsvaid õisikuid on soovitav regulaarselt tagasi lõigata, sest see võimaldab taimel kiiremini taastuda ja kauem õitseda.
Taime paljundatakse peamiselt külvamise teel, kuid mõnikord, kui õitsevaid õisi ei eemaldata ja kliima on sobiv, külvab taim end ise uuesti ja kasvab järgmisel aastal samas kohas. Külmemates piirkondades tasub seda aga käsitleda üheaastasena ja külvata igal aastal uuesti.
Meriälviki kasutamine aias
Meriälvik on taim, mis sobib suurepäraselt tühjade kohtade täitmiseks. Ja seda mitmel põhjusel: ta kasvab kiiresti, moodustab tihedaid ja õitsvaid „vaipu“ ning vähendab ka umbrohtude kasvu. Mitte miski ei takista selle külvamist sillutisekivide vahele, müüride pragudesse või väikestele nõlvadele. Sobib hästi koos lavendli, nelgi, sedumite ja teiste sarnaste nõudmistega taimedega.
Väärib märkimist, et meriälvik näeb hea välja ka konteinerites. See tähendab, et seda võib istutada potti, rõdukasti või rippuvatesse korvidesse. Tema üleulatuvad varred langevad pehmelt, tekitades iseloomuliku kaskaadi, mis lisab igale kompositsioonile kergust.
Meriälvik on näide sellest, kuidas lihtsus võib käia käsikäes efektiga. Ta on vastupidav, õitseb kaua ja ei tekita probleeme. Vastutasuks annab ta kasvatamisel rahulolu ja suurendab aia esteetilisust. Ta lihtsalt teeb oma tööd – ilma pideva tähelepanu või asjatu sekelduseta.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
