Paljud aednikud kitkuvad kutsumata külalised vihaselt välja, aimamata, et nende jalge all peituvad tõelised aarded.
Mõned looduslikud taimed ei suuda mitte ainult aeda kaunistada, vaid ka saada ustavateks abilisteks võitluses saagi eest.
Raudrohi nimetatakse sageli tagasihoidlikuks tühjade alade kangelaseks. Selle õrnad pastelltoonides õisikud elavdavad isegi kivist pinnast ja juured rikastavad mulda väärtuslike mikroelementidega.
Taim peletab kahjurid eemale ja selle leotis kaitseb naaberkultuure lehtkirbude ja puukide eest.
Käpikpõõs meelitab oma siidiste, pitsiliste lehtedega. See raamib efektseks aiateid ja lillepeenraid, luues illusiooni rohelisest vaibast.
Selle kasvu piiramiseks piisab õigeaegselt õisikute eemaldamisest, säilitades kompositsiooni korrapärasuse.
Kirjalehine kummeli on värvide plahvatus varjulistes aia nurkades. Selle valge mustriga lehed heledamaks ruumi ja tihe kattekiht pärsib agressiivsema umbrohu kasvu.
Peamine on vältida õitsemist, muidu ilmub dekoratiivse vormi asemel tavaline muru.
Mustpealine õitseb tagasihoidlikult kogu suve, kuid tema tõeline väärtus peitub ravitoimedes. Ta ravib haavu, peatab verejooksu ja sobib ideaalselt apteegitaimede peenrasse.
Taim on vähenõudlik ja juurdub hästi isegi tiheda puude all.
Pärsia veronika võlub oma ereda sinise-helesinise värviga, mis peegeldab justkui taevast. Tema varred moodustavad tiheda katte, mis hoiab niiskust ja kaitseb mulda ülekuumenemise eest.
Siiski on seda parem istutada piiratud aladele, näiteks kivide vahele rokariaaris.
Niidugeranium õitseb varakult lilla õienuppudega ja selle nikerdatud lehed lisavad lillepeenardele mahukust. Ta täidab kiiresti tühjad kohad, ilma et vajaks lisatoitmist või sagedast kastmist. See on ideaalne valik neile, kes unistavad aiast, kus ilu ühendub hoolduslihtsusega.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
