Lühemad päevad ja madalamad temperatuurid sunnivad putukaid ja väikesi imetajaid, nagu hiired, otsima talveks varjupaika. Iga pragu või avatud aken ajendab neid peitu pugema, otsides turvalisust inimeste kodudes.
Oktoobris algab ebatavalise putuka sissetung, kes lendab akendest sisse. Uuri, miks on parem seda vältida.
Roheline haisukärbes – mis putukas see on?
Roheline haisukärbes Halyomorpha halys on putukaliik, mis on levinud kogu Eestis ja esineb sageli parkides ja aedades. Selle keha pikkus on umbes 1,5 cm ja kilp on värvitud ereda rohelise värviga. See võimaldab tal suvel lehtede ja rohu seas ideaalselt maskeeruda.
Sügisel muutub ta pruuniks, sulandudes ümbritsevasse keskkonda.
Aias on ta väga kasulik: toitub metsikute taimede mahlast ja ei armasta põllukultuure. Ta jahib ka lehtkirpe ja röövikuid, võideldes seeläbi levinud aiakahjuritega.
Kuidas vabaneda lõhnast kodus?
Roheline haisukärbes on mitte ainult kamuflaaži meister, vaid ka erakordselt osav lendaja. See võimaldab tal kergesti tungida meie kodudesse ja korteritesse, isegi ülemistel korrustel. Sügisel võime isegi näha mõnda sellist kärbest, kes päikese käes soojendab end rõdudel ja aknalauadel.
Nad lendavad ka meelsasti majadesse soojust ja toitu otsima. Kuigi nad ei ole ohtlikud, eritavad nad stressiolukorras tugevat ja väga ebameeldivat lõhna – sellest tuleneb ka nende nimi. Levinud viga on putukat puudutada ja proovida teda majast välja viia. See seab teid mitte ainult ebameeldiva lõhna, vaid ka nahaärrituse ohtu. Parim lahendus on püüda putukas klaasi või purki ja viia ta õue.
Roheliste putukate lõhn võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
Tuleb teada, et kuigi haisuputukas ei hammusta, võib ta põhjustada ebameeldivaid sümptomeid.
Stressiolukorras eritab ta teravat, ebameeldivat lõhna, mis võib allergilistel inimestel või teistel tundliku nahaga inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone, nagu nahapõletik või aevastamine. Seetõttu tuleks vältida otsest kontakti haisukärbsega.
