Table of Contents
Kurgid – üks suve peategelasi. Ja kui voodi on peaaegu tühi, siis läheb daššikasvataja tuju samasse kohta, kus saak – kuhugi. Eriti masendav on see, kui mitte ebaõnnestunud hooldus, vaid ebaõnnestunud sort.
Allpool – nimekiri kurkidest, millest on parem eemale hoida, kui te ei taha iga kord kasvuhoonesse vaadates närvi minna.
„Pruut“ – hiina aktsendiga kapriis.
Jah, sort on varajane – viljad ilmuvad 40 päevaga. Aga! Nõuab kolmekordset kastmist nädalas, iga 7-10 päeva tagant kurnamist ja regulaarset väetamist. Ja toodang – kurgid ainult salatite jaoks, ilma ladustatavuse ja mitmekülgsuseta. Palju tööd, tulu – peaaegu null.
„Lotus“ – kõlab ilusasti, aga kibe.
Isegi kui võrsed on sõbralikud ja viljad näevad head välja, on üks nüanss: vähimagi vea korral kastmisel – kurgid muutuvad kibedaks. Ka saagikus ei ole meeldiv – keskmiselt vaid 1,4 kg m² kohta.
„Relay“ – üllatusega sort
Nõuab kohustuslikku tolmeldamist ja seetõttu – ei sobi kinnisele pinnasele ilma mesilasteta. Pluss – suur vastuvõtlikkus hallitusele, vajadus pidevaks töötlemiseks ja suured viljad, mis ei sobi marineerimiseks.
„Monastery“ – sort minevikust.
Mõõdukas saagikus (kuni 3 kg/m²), kalduvus ülekülvamisele, nõrk immuunsus haiguste suhtes. Tundub olevat klassik, kuid tänapäeva köögiviljaaedades kaotab ta sageli stabiilsematele konkurentidele.
„Marinda“ – Hollandi pettumus
Kuigi varajase valmimisega hübriid, kuid kasvab aeglaselt, annab tagasihoidliku saagi. Üks kurk on soones – täiusliku agrotehnikaga! Lisaks terve nimekiri haigustest, mille suhtes sort on eriti tundlik: nematood, hallitusseene, laigukahjustus, peronosporoos…
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
