Home » Põõsad närtsivad, lilled vähenevad: septembris ümberistutamine taastab lillepeenarde erksuse – pääste külmade eest

Põõsad närtsivad, lilled vähenevad: septembris ümberistutamine taastab lillepeenarde erksuse – pääste külmade eest

by Juhan Kivikase
Põõsad närtsivad, lilled vähenevad: septembris ümberistutamine taastab lillepeenarde erksuse – pääste külmade eest

Septembrikuu on aednikele uuenduste aeg.

Sel ajal saab lillepeenraid mitte ainult noorendada, vaid ka laiendada, lisades aeda uusi erksaid aktsente.

Soe pinnas, pehme kliima ja väsitava kuumuse puudumine loovad mugavad tingimused mitmeaastaste taimede ümberistutamiseks ja jagamiseks.

Selle töö edukus sõltub aga sellest, kui hästi ettevalmistused on tehtud: taimed peavad jõudma enne külmade saabumist juurduda.

Põõsad närtsivad, lilled vähenevad: septembris ümberistutamine taastab lillepeenarde erksuse – pääste külmade eest

Parem on ümber istutada septembris

Aastate jooksul kaotavad isegi kõige hoolitsetud lillepeenrad oma atraktiivsuse. Pinnas ammendub, põõsad vananevad, õitsemine muutub harvemaks. Seetõttu on iga paari aasta tagant ümberistutamine vajalik. Sügis on selleks ideaalne aeg: taimed on suhteliselt puhkeolekus ja taluvad stressi kergemini.

Aednikud istutavad ümber kõige sagedamini:

  1. Kevadised ja varasuvised lilled: pioonid, delfiiniumid, astilbed, hostad, iirised, terav- ja laiaõielised floksid, liiliad.
  2. Suvised ja sügisised liigid: liiliad, harilikud floksid, rudbeckia, verbena, aia-pelargoonid.
  3. Dekoratiivsed põõsad: barbaaris, spiread, hortensiad (välja arvatud suurelehelised, need on parem jätta kevadeni).

Lisaks on september sobiv aeg mitmeaastaste taimede kasvatatud seemikute istutamiseks või suvel juurdunud pistikute ja võsudega ümberistutamiseks.

Sügisese ümberistutamise peamised raskused

Ümberistutamine ei lähe alati probleemideta. Peamine komplikatsioonide põhjus on juurte vigastamine. Kaevamisel läheb osa juurestikust paratamatult kaduma ja ülejäänud osa saab vigastada. Sellistest haavadest tungivad kergesti sisse seened ja bakterid.

On ka muid riske:

  • taimede ainevahetusprotsesside aktiivsuse vähenemine päevavalguse lühenemise tõttu;
  • öösel jahtumine, mis aeglustab taastumist;
  • stress, mida iga põõsas pärast ümberistutamist kogeb;
  • piiratud juurdumisaeg, eriti keskmises vööndis.

Lõunaosas on taimedel aega peaaegu kaks kuud, kuid jahedamates piirkondades lüheneb kohanemisperiood paarile nädalale.

Põõsad närtsivad, lilled vähenevad: septembris ümberistutamine taastab lillepeenarde erksuse – pääste külmade eest

Viga → Tagajärg → Alternatiiv

  • Viga: ümberistutamine külmas ja vihmases ilmastikus.
  • Tagajärg: juurte mädanemine.
  • Alternatiiv: oodata kuiva päeva, tagada drenaaž ja katmine.
  • Viga: vaese või tiheda mulla kasutamine. Tagajärg: aeglustunud juurdumine. Alternatiiv: lisada komposti, liiva, biopreparaate.
  • Viga: väetamise puudumine pärast ümberistutamist.
  • Tagajärg: taim haigestub pikaks ajaks või sureb.
  • Alternatiiv: kasutada bioloogilisi kasvustimulaatoreid ja adaptogeene.

Kevadine ümberistutamine

Kevadine ümberistutamine on samuti võimalik, kuid sel ajal kasvavad taimed aktiivselt ja uude kohta ümberistutamine on raskem. Kevadel vajavad põõsad rohkem kastmist ja kaitset päikesepõletuste eest. Sügisel saavad ümberistutatud mitmeaastased taimed keskenduda juurtele, mitte lehtedele ja õitele.

Sügisene mitmeaastaste taimede ümberistutamine on mitte ainult võimalus lillepeenarde noorendamiseks, vaid ka võimalus luua alus järgmise hooaja rikkalikule õitsemisele. Hoolimata juurte vigastamise riskist ja piiratud juurdumise ajast, kohanevad taimed õige ettevalmistuse korral kiiresti ja taluvad talve hästi.

Lõdva toitva mulla kasutamine, õigeaegne kastmine, multšimine ja bioloogiliste stimulaatorite kasutamine suurendavad oluliselt eduka tulemuse võimalikkust. Seega on september aia uuendamise aeg, mil tehtud pingutused tasuvad end ära taimede ilu ja tervisega.

You may also like