Table of Contents
Pärast pikka talve tulevad karud oma koopast välja ja esimene asi, mida nad metsast otsivad, on eriline ravimtaim. Meie esivanemad nimetasid seda sasihagimaks või poshagimaks ja uskusid: see taim puhastab verd ja kõhtu. Tänapäeval on see taas metsapõrandat kattev vaip.
Lõhn, mis täidab metsad
Karusibulat (Allium ursinum) leidub sageli varjulistes, niisketes lehtmetsades. Õitsemise ajal eritab ta teravat, sibulat meenutavat lõhna. Kui lehm seda sööb, ilmneb see lõhn ka piimas. Gregus Agosti ja Hufalvi Jaani koostatud vanas 1858. aasta raamatus „Perekonnaraamat“ on karusibulaid kirjeldatud järgmiselt:
“Kui taime destilleerida veega, saadakse raske eeterlik õli. Ühe untsi õli saamiseks kulub umbes 30-40 naela küüslauku, nii kontsentreeritud on selle lõhn.”
Vanad tähelepanekud: piim ja kibedus
Antal Chengeri avab meile oma teoses „Lõhnad“ taimede imelist maailma nende aroomide kaudu. Tolleaegsed karjused märkasid, et kui kariloomad sõid karulauku, võttis piim kibeda maitse. Kuid karjamaal ei olnud see karusibul, vaid selle sugulane Allium acutangulum oma roosade õitega, mida tuntakse sisaliku- või hiiresibulana.
Karusibul: unustusest äratundmiseni
Juba 20. sajandi alguses hakati karusibulat kasutama toitumises: esmalt küüslaugu asendajana ja hiljem, tänu teadlase Mechnikovi avastusele, sibulataimedest rekordilise C-vitamiini allikana. Katsed näitasid, et vaid 2 ml taime värsket mahla päästis merisigu skorbuudist.
Kuidas ja millal korjata karulauku
Karusibula lehti on kõige parem korjata märtsist kuni maini enne õitsemist, sibulaid on kõige parem korjata hilissuvel ja sügisel. Oluline on lõigata ettevaatlikult ainult osa lehtedest, et taim saaks õitseda ja seemneid toota.
Värskeid lehti saab töödelda tervendavaks mahlaks või valmistada lõhnavat tinktuuri: tükeldage, valage 40-kraadise viina alla ja leotage 14 päeva soojas kohas. Teine idee on karulauk veinis: peenestage lehed, valage valge vein, keetke ja lisage mett.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
