Kevadine päike on lume sulatanud, kuid põõsad näevad välja söestunud? Ärge kiirustage oma lemmiklilledest hüvasti jätma – neid on veel võimalik päästa.
Varre mustumine viitab külmakahjustusele või seeninfektsioonile. Mida varem alustada taastamisega, seda suurem on taimede taastumise võimalus.
Esimene samm on radikaalne kärpimine. Kääridega eemaldatakse kõik mustunud osad kuni terveni, isegi kui põõsast jääb alles vaid lühike känn.
Optimaalne lõigatud varte kõrgus on 5–7 cm maapinnast. See stimuleerib uute võrsete kasvu taime aluse uinunud pungadest.
Pärast kärpimist töödeldakse roose 1% bordose vedelikuga. Preparaat hävitab patogeensed mikroorganismid ja takistab uue nakatumise.
Segu valmistamiseks lahustatakse 100 g vasksulfaati ja 150 g lupja 10 l vees. Lahust kantakse pihustiga, katades hoolikalt kõik põõsa osad.
Töötlemine toimub kuiva ja tuulevaikse ilmaga. See võimaldab vahendil ühtlaselt jaotuda ja mitte vihmaga maha pesta.
Nädal pärast protseduuri lisatakse mulda kompleksne mineraalväetis. Lämmastiku komponendid kiirendavad noorte võsude moodustumist.
Kastmine toimub sooja veega juurte juurde, vältides liigset niisutamist. Kord kahe nädala jooksul lisatakse orgaanilisi väetisi – lagunenud sõnnik või kompost.
20–30 päeva pärast ilmuvad maapinnale esimesed punakad võrsed. Suve keskpaigaks saavutavad põõsad endise mahu ja mõned sordid jõuavad isegi õitseda.
Aastatepikkune kogemus kinnitab, et õigesti hooldatud roosid taastuvad hooaja jooksul täielikult. Peamine on mitte kahjustatud varreid säästa ja järgida hooldusetappe.
Lopsakad pungad elustunud põõsastel on parim tasu õigeaegse tegutsemise eest. Loodus on andnud lilledele hämmastava elujõu – jääb üle ainult neid aidata.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
