Kujutage ette, et teie aed muutub kohaks, kus iga nurgake hingab elu ja taimed kasvavad nii ülevoolavalt, justkui võistleksid kõige ilusama tiitli eest.
Sa ei pea kulutama raha kallitele väetistele ega kulutama tunde labidaga. Kas see kõlab nagu muinasjutt?
Tegelikult on kõik lihtsam, kui tundub. Peamine on mõista, et loodus on meile juba andnud kõik vajaliku ja tuleb vaid õppida seda kasutama.
Esimene samm edu saavutamiseks on loobuda stereotüüpidest. Paljud on kindlad, et ilma keemiliste väetisteta ja regulaarse mulla kaevamisega ei saa hakkama.
Kuid muld on elav organism ja pidev sekkumine häirib selle loomulikku tasakaalu.
Proovige asendada sügavuti kaevamine pinnase lõdvendamisega.
Nii säilitate mulla struktuuri ja ei häiri kasulikke mikroorganisme, mis töötavad viljaka kihi loomisel.
Mulchige ka mulda: tavaline muru, lehed või isegi papp hoiavad niiskust, kaitsevad juuri ülekuumenemise eest ja saavad vihmaussidele toiduks.
Teine saladus on õigete taimede valimine. Ärge ajage taga eksootilisi taimi.
Istutage seda, mis teie kliimas hästi kasvab, ja kombineerige põllukultuure nii, et need aitaksid üksteist.
Näiteks samet hoiab kahjurid eemal tomatitest, samal ajal kui basiilik parandab naaberköögiviljade maitset.
Ärge unustage sideraate: sinep, ristik või lupiin, mida istutatakse pärast saagikoristust, küllastavad maad lämmastikuga ja lõdvendavad selle juurestikku.
Ja mis kõige tähtsam – jälgige. Aed ütleb teile, millest tal puudus on. Kollased lehed, aeglane kasv, õitsemise puudumine – see ei ole kohtuotsus, vaid signaal tegutsemiseks.
Mõnikord piisab, kui taime teise kohta ümber paigutada või lisada mulda tuhka, et kõik muutuks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
