Mis siis, kui väetiste ja kaevamise asemel külvata taimed-siderad, mis kuu ajaga kehva mulla viljakaks muudavad?
Sideraadid – see ei ole lihtsalt roheline mass, vaid looduslik tehas huumuse tootmiseks.
Nende juured lõdvendavad mulda, lehed kaitsevad erosiooni eest ning pärast niitmist saavad taimed toiduks ussidele ja bakteritele.
Esimene samm on „vaiba“ valimine. Lupiin sobib rasketele savimuldadele: tema juured tungivad kuni 2 meetri sügavusele, lõhkudes tihedaid kihte. Liivaste muldade jaoks – tatar, mis säilitab niiskust.
Umbrohutõrjeks – rukis või sinep, mis vabastavad aineid, mis pärsivad konkurentide kasvu.
Külvake sideraate kahes etapis. Varakevadel, niipea kui lumi on sulanud, külvake rukis või kaer mulda.
Neil on enne põhikultuuride istutamist aega roheliseks kasvada. Niitke need 3 nädalat enne seemikute istutamist, jättes juured mulda.
Teine etapp – pärast saagikoristust. Augustis külvake fatseliat või ristikheina. Need kaitsevad mulda sügisvihmade ja külmade eest.
Sideraate ei ole vaja üle kaevata – lõigake lihtsalt haljastus lamedaga maha ja jätke see pinnale mulchiks.
Talve jooksul mädanevad taimed ja kevadel saad lahtise, lämmastikurikka mulla.
Edu saladus on mitte lasta sideraatidel õitseda. Niipea, kui pungad ilmuvad, lõika need maha. Vastasel juhul kulutavad taimed oma energia seemnetele, mitte rohelisele massile.
Teine trikk: segage erinevaid liike. Näiteks vikk (kaunviljad) annab lämmastikku ja raps (ristõielised) desinfitseerib mulda. Selline tandem on kaks korda tõhusam.
Juba pärast aasta pikkust regulaarset külvamist kaob vajadus sõnniku järele ja saagikus suureneb 40-50%.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
