Table of Contents
Spargel ehk asparagus on mitmeaastane kultuur, mis võib saavutada 20-aastase vanuse. Me kõik tunneme spargli dekoratiivseid võrseid – lopsakaid, õhulisi rohelisi haru, mida kasutatakse laialdaselt lilleseadetes, täiendades edukalt iga lillekompositsiooni.
Dekoratiivsete sortide kõrval on ka köögiviljasordid, mis välimuselt praktiliselt ei erine, dekoratiivseid sorte võib samuti süüa, kuid köögiviljaspars on mahlakam ja mahedama maitsega.
Spargli söödavad osad on noored võrsed, mis kasvavad kevadel juurest, roheline vegetatiivne mass ei ole söödav ja on vajalik ainult fotosünteesiks.
Arvatakse, et sparglit seemnetest kasvatada ei ole otstarbekas – istikud annavad saaki alles kolmandal aastal. Seetõttu on parem istutada juurestikud (agronoomide keeles rosetid), mis peavad olema täielikult maa all.
Spargli kasvatamine
Kui soovite kasvatada sparglit toiduks, ei piisa ühest põõsast. Kogu oma lihtsuse juures on sparglil siiski teatud eelistused. Pinnas peab hästi soojenema. Optimaalne temperatuur spargli kasvatamiseks on 15–24 kraadi sooja.
Spargli kasvatamine on üsna keeruline. Just noored taimed on eriti tundlikud külma suhtes. Kui aga valida külmakindlad isasvormid (iga sordi sees on nii emased kui isased vormid), on need palju külmakindlamad, mõned sordid taluvad kuni -30 °C ilma tugeva kattega. Sellised külmakindlad vormid, kui nad on kord piisavalt sügavasse kaevikusse juurdunud, võivad kasvada mitu aastat ja anda igal aastal saaki teatud võrsetelt.
Isas- ja emastaimed on väga lihtne eristada. Isastaimed ei moodusta marju, nad on paremini arenenud, neil on palju võrseid, kuid varred on üsna õhukesed. Emastaimed on paksema varre, kuid neid on oluliselt vähem.
Spargel kasvab hästi pärast teravilja ja selliste kultuuride kasvatamist, mis nõuavad sügavat mulla ümberkaevamist, näiteks kartul.
Sügisel pärast lõikamist on kasulik kuhja lahti harida, et juured saaksid hingata.
Spargli seemnete külvamine
Enne külvamist on soovitatav spargli seemned leotada 30–35 °C temperatuuriga vees. Vett vahetades jäta seemned 3–5 päevaks kuni idanemiseni. Seejärel kuivata seemned esmalt ja alles siis külva.
Märtsis võib spargli seemned külvata 6 x 6 cm suurustesse turba-komposti pottidesse. Pärast külvamist asetage potid valgesse ja sooja kohta. Sel viisil kasvatatud seemikud istutatakse avamaale juuni alguses. Ärge unustage istutatud seemikuid regulaarselt kasta.
Kui seemikule hakkavad moodustuma mitmest võrsest spargli rosetid, võib need istutada 40 cm vahekaugusega taimede vahel ja 20 cm vahekaugusega ridade vahel.
Istutamiseks sobivad kõige paremini üheaastased seemikud. Vanemate seemikute istutamisel on saak reeglina väiksem. Seemikud peavad olema hästi arenenud, paksude juurtega ja 5–6 pungadega.
Külvamine avamaale
Seemneid külvates leotage neid paar päeva, et seemned idaneksid kiiremini.
Kui istutate seemned istutuskaevikusse, täitke see läbikuhjunud sõnnikuga, puistake peale mulda ja külvake peale köögispargi seemned.
Seemned külvata peenardele 5-7 cm vahekaugusega. Kahe peenra vaheline kaugus on umbes 30 cm. Seejärel tuleb idud harvendada, jättes alles tugevaimad taimed, et saaks 20 x 40 skeem, ja nõrgad eemaldada.
Spargli kasvukoha ettevalmistamine
Spargli jaoks tuleb valida avatud, hästi valgustatud, soojendatav ja tuule eest kaitstud ala – nii hakkavad võrsed kiiremini kasvama. Sparglile ei sobi lähedal asuv põhjavee kiht. Põhjavee tase peab olema vähemalt 1,4 m.
Lisaks vajab spargel palju orgaanilist ainet. Alates sügisest on soovitatav lisada umbes 6 kg komposti 1 ruutmeetri kohta, liivastele muldadele veelgi rohkem: 1–2 ämbrit.
Spargli muld
Spargel ei talu happelist mulda. Seetõttu tuleb sügisel spargli kevadiste seemikute jaoks mulda kindlasti rikastada ja lupestada. Samuti tuleb spargli kasvukoht eelnevalt puhastada mitmeaastastest umbrohtudest ja vanadest juurestikest. Spargli jaoks on ideaalne kerge mehaaniline mulla koostis. Ei ole ülearune veenduda, et teie maatükil ei ole fusarioosi tekitajaid.
Sparglit võib kasvatada maapinnaga ühel tasapinnal, täites spetsiaalsed kaevikud tiheda toitva kompostiga. Kui aga põhjavee tase on liiga kõrge, on parem tõsta peenrad 10–15 cm maapinnast kõrgemale.
Spargli peenrad
Varakevadel, niipea kui lumi on sulanud, kaevatakse maa ümber ja tehakse peenrad. Peenarde laius peaks olema umbes 1 m, vahekaugus peenarde vahel vähemalt 40 cm. Kui maatükk on kõrge ja kuiv, ei ole peenraid vaja teha. Kuna spargli juurestik ulatub sügavale, tuleb mulda ette valmistades sügavalt üles kaevata. Töötlemise sügavus võib ulatuda 1 m-ni.
Spargli istutamine kaevikutesse
Spargli istutamine on soovitatav põhja-lõuna suunas. Istutamine toimub juurtega 12–24 cm sügavusele.
Spargli istutamiseks tuleb valmistada istutusauk või kraav, mille põhja on tasane, sügavus 30 cm ja laius 50 cm. Välja kaevatud muld jääb kraavi servadele vallina. Seejärel kaevatakse kraavi põhja veel kord üles, lisades sõnnikut või komposti (kui sügisel ei ole orgaanilist ainet lisatud). Seejärel tehakse 30–40 cm vahedega kraavi põhja umbes 10 cm kõrgused künkad ja neile „istutatakse“ juurestik, suunates juured allapoole ja jaotades need ühtlaselt künka kõikidele külgedele. Spargli pea, mis asub 10 cm allpool pinnast, kaetakse koos juurtega 5 cm paksuse mullakihiga ja surutakse kergelt kinni. Istutada tuleb niiskesse mulda. Kui istutamine toimub potidesse, tuleb need ettevaatlikult kuhjadele asetada.
Istutustihedus on 3–5 taime 1 jooksva meetri kohta. Optimaalne reavahe on umbes 2 m.
Kas on vaja moodustada künka, sõltub sellest, millist sparglit soovite saada – valget või rohelist. Värv sõltub sellest, kus võrsed moodustuvad: maa all on need valged, pinnal rohelised. Valged on hinnalisemad, kuid nende kasvatamine, korjamine ja säilitamine on keerulisem.
Kui soovite saada valget sparglit, tuleb kohe pärast istutamist moodustada 6–8 cm kõrgune vao ja järgmise aasta varakevadel tõsta see 60 cm kõrgusele. Rohelist sparglit kasvatatakse tasasel pinnal.
Spargli hooldamine seisneb pidevas mulla kündmises, regulaarses umbrohutõrjes ja kastmises.
Spargli kastmine ja kobestamine
Hoolimata sellest, et spargel ei armasta lähedal asuvat põhjavee, on ta tundlik kastmise suhtes, kuna põua korral muutuvad võrsed kibedaks, jämedaks ja kiulisteks. Ärge laske mulda spargli all kuivada, kastke pidevalt sügavuti, eriti kuiva perioodi jooksul ja noorte taimede puhul, kuni taimed on moodustanud sügava juurestiku.
Pärast rohkeid sademeid on kasulik teha pinnapealne kobestamine, et vältida mulla kooriku teket, mis takistab taimede hingamist. Lisaks võib tihe koorik pinnal takistada noorte spargli võrsete idanemist.
Olge seejuures ettevaatlik: sügav kobestamine võib kahjustada spargli juurte ja õrnade võrseid. Seetõttu ei tohi spargli istutuskohta kindlasti kühveldada, parem on kasutada spargli kobestamiseks spetsiaalselt ette nähtud puust rullikku, millesse on löödud kuni 2 cm pikkused naelad. Sellise rullikuga võib spargli kasvukoha pinnast mitu korda üle rullida – sellest piisab, et taim saaks hingata ja uuesti normaalselt kasvada.
Spargli väetamine
Spargel armastab väga viljakat mulda ja vajab head toitu. Paksude mahlakate võrsete saamiseks tuleb seda suvel piisavalt sageli väetada orgaaniliste väetistega, sõnniku ja rohu leotistega.
Üks ämber komposti ühe taime kohta parandab spargli maitset ja välimust. Võrsed muutuvad valgemaks, pleekinud ja maitselt õrnemaks. Parim aeg sellise väetamise jaoks on sügis, kuid seda võib teha ka mais, kui esimesed võrsed juba ilmuvad. Künka peale tuleb puista komposti, kulutades umbes 1 ämber 1 taime kohta.
Spargel kasvab hästi komposti kihi all – võrsed muutuvad valgendatud (neid nimetatakse ka etioleeritud).
Spargli lämmastiku vajadus on üsna madal, seetõttu ei ole vaja intensiivset lämmastikuga väetamist. Hea on, kui muld on võrdselt rikastatud nii makro- kui ka mikroelementidega. Selliste elementide puudus nagu vask, boor ja kaalium mõjutab negatiivselt spargli võimet moodustada mahlakaid võrseid.
Igal kevadel ja sügisel tuleb sparglit toita orgaaniliste ja mineraalväetistega: lisada kaalium, fosfor ja kaltsium. Vajadusel multšida võrsed komposti või sõnnikuga segatud mullaga. Pärast väetamist tuleb muld kindlasti kasta.
Sügisel on soovitatav ühe-kaheaastaste taimede ja viljakate istanduste alla lisada superfosfaati ja 40% kaaliumsoola arvestades 300-500 g ja 250-350 g vastavalt 10 ruutmeetri kohta. Pärast väetiste lisamist tuleb mulda ridade vahel ettevaatlikult ja hoolikalt kobestada, et mitte kahjustada spargli juurteid ja idusid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
