Terved taimed rõõmustavad silma oma mahlaka roheluse ja aktiivse kasvuga, kuid mõnikord annab nende välimus märku probleemidest.
Kogenud silm märkab neid murettekitavaid märke kohe ja mõistab nende põhjuse.
Kahvatukollased lehed, eriti noortel võrsetel, viitavad sageli lämmastiku puudusele. Taime kasv aeglustub, lehed kaotavad oma värvi intensiivsuse ja näevad välja loidud.
Lehtede kolletumine leherootsude vahel, kuigi leherootsud ise jäävad roheliseks, viitab raua puudusele. See sümptom (kloroos) on eriti iseloomulik leeliselisel pinnasel kasvavatele taimedele.
Lehtede alumise poole ning lehekülgede servade lilla või punakas varjund on fosfori puuduse tunnus. Taim võib näida närtsinud ja halvasti õitseda.
Pruunid, nagu põlenud lehe servad ja tipud viitavad võimalikule soolade ülemäärasele sisaldusele mullas või kaaliumi puudusele. Mõnikord on see ka mulla kuivamise tagajärg.
Väikesed, kitsad lehed ja pikad, õhukesed võrsed viitavad valguse puudusele. Taim sirutub valguse poole, varred muutuvad hapraks, õitsemine puudub või on nõrk.
Lehtede närbumine päeval, isegi niiske mulla korral, võib viidata juurestiku probleemidele. See võib olla juurmädanik üleujutuse või kahjurite kahjustuse tõttu.
Hele laikude, täppide või mosaiikmustri ilmumine lehtedele on murettekitav sümptom viirushaiguse kohta. Sellised taimed jäävad sageli kasvus maha, ravi on tavaliselt võimatu.
Lehtede sissepoole või ülespoole keeramine võib olla reaktsioon järskudele temperatuurikõikumistele, tugevale tuulele, niiskuse puudusele või imetavate kahjurite (lehtkirbud, puugid) kahjustusele.
Tähelepanelik igapäevane taimede kontrollimine võimaldab neid visuaalseid märke õigeaegselt märgata. Probleemi varajane diagnoosimine on kiire ja edukas lahenduse tagatis.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
