Seda tuntakse ka kui Geerd, Geerdats, Gedruda, Yedruda päeva. Selle päeva nime andis kristlik kirik ja selle pühakuks oli Püha Nikolaus. Võib-olla seepärast, kui olete linnaelanik ja ei ole seotud aiandusega, võib selle päeva pühendada reisimisele, et külastada või teha äri.
Neile, kes on loodusele lähemal, on püha Gertrudi päev, mil kõik elusolendid ärkavad talveunest üles: putukatest karudeni, rohttaimedest põõsaste ja puudeni, mis on valmis õitsema. Isegi mesilased hakkavad tarust välja tulema ja karu lõpetab käpa imemise ning pöördub vähemalt küljele. Räägitakse, et sel päeval, kui karu oskab rääkida, ütleb ta teisel küljel puhtalt eesti keeles: „Gerti, kus on minu eilne kapsas?“. Seda päeva tähistatakse igal aastal samal ajal – 17. märtsil.
See on ilmselt ka kõige kindlam kevadpäev isiksuse äratamiseks – näiteks aeg hakata hoolitsema oma füüsise eest, liitudes jõusaaliga või mõeldes hoolikamalt kevadistele tervislikele toitumisharjumustele. Või vähemalt oma ruumi mõõtmine või kodu renoveerimise planeerimise alustamine.
Nagu enamikul varasematel „eripäevadel“, on ka Gertrude’i päeval enamasti pragmaatilised eesmärgid – tagada parem saak ja ohjeldada võimalikke kahjureid, et suvi oleks rikkalik ja rahulik. Gertrude’i päeva nimetati ka „putukapäevaks“, sest see oli aeg, mil putukad ärkasid üles ja inimesed tegid kõik endast oleneva, et neid õigeaegselt tõrjuda, et suvel oleks palju vähem kahjureid. Erilist tähelepanu pöörati kärbeste ja sääskede pesadele laes. Kuna kevadine koristamine langes paastuajale, nimetati seda „riisumiseks“ ja inimesed püüdsid seda „naabrite õlgadele panna“ – see tähendab, et naabrite jaoks märkamatult kraapiti puhastatud ait välja või vähemalt viidi see ristipidi. Samuti soovitati need räbalad vana ratta rummu sisse toppida ja seda lappida. Suurel reede hommikul tuli siis selline naba ära põletada või kraavi matta.
Tänapäeval aga soovitatakse seda „süldimisrituaali“ mitte maha jätta, vaid teha kevadine koristus soojendusena enne suurt aprillikuu laupäevast koristust. Miks mitte? Sõnnikumardikad ja kärbsed hammustavad kõiki võrdselt, kui te ei tühjenda ja puhasta lähedal asuvat haudmealust. Sel päeval saab ka oma õueala korrastamist naabritega kooskõlastada ja planeeringu lõpetada väikese piknikuga värskes õhus, sest Gertrude päeval ei ärgu mitte ainult karud, vaid üldse kogu loodus, mis on palju sõbralikum õues viibimiseks.
Gertrude’i päevaga seotud uskumused
Kuidas tähistati Gertrude’i päeva? Enamasti järgides teatud majapidamisuskumusi, mille motiivid on selged, kuid rituaal, nagu tavaliselt, on väga salapärane ja primitiivne.
17. märts ehk Gertrude päev ei ole ainult „putukate päev“, mil võideldakse nende ebapuhtate olendite vastu – enne päikesetõusu pühitakse toas ja laes seinad, põrandad ja laed, et suvel oleks rahu kärbeste, öökullide, sääskede eest. Sel päeval ei soovitata ka külvata ja istutada asju, mis võivad putukatele maitseda. Oluline on jälgida ka tuult, sest külma tuulega ei tohiks külvata lina – sellest ei ole kasu. Jälgi, et sa ei sööks kanadele liiga palju, muidu nokkivad nad suvel aeda. Üldiselt peab Gertrud nädalat, millele ta langeb, töö ja uute alguste jaoks õnnetuks – eriti aias.
Gertrudi päev on ka „heade putukate“ ehk mesilaste päev, seega ärge kandke ega müüge midagi mesilastega seonduvat, sest muidu käituvad mesilased halvasti ja ei saa mett. Küll aga võite tuua koju uusi mesilasi – nad on õnnelikud ja terved. Olge lihtsalt ettevaatlik, et mitte tuua võõrast inimest oma mesilasaiasse – teie õnn vahetab käed.
Kalurid võivad Gertrudi päeval vabalt töötada ning võrkude ja püüniste viskamine sel päeval toob head õnne.
Gertrudi päeva kutsutakse sageli ka „madu päevaks“, nii et ÄRGE tooge metsast koju midagi, olgu selleks siis küttepuud, saepuru või isegi sammal, sest muidu on kogu suve majas madu; seega olge väga ettevaatlik ja ärge tehke metsas töid; keelatud on võtta vastu külalisi, kes tulevad kelguga; keelatud on öelda valjusti sõna „madu“, sest kogu suve jooksul kutsutakse seda „madu“; keelatud on õmmelda, kududa ja kedrata lõnga, sest muidu keerlevad madu su jalgade ümber ja lebavad kobaras inimese lähedal kogu aasta.
Sarnane keeld on hunti või muud ebameeldivat looma nimepidi kutsuda, muidu toob see õnnetust. Selle asemel kutsuti näiteks hunti „metsa suureks peremeheks“.
Seda päeva nimetatakse ka „kapsapäevaks“, ja seda põhjusega: kapsast ei tohi süüa ega istutada; öeldakse, et kapsast on kõige parem istutada uuel kuul, siis ei kahjusta putukad seda – peamine on, et seda ei tohi istutamisel tallata, muidu kasvab see halvasti, sõltumata päevast ja kuufaasidest; samuti ei tasu sel päeval sooviavaldusi esitada, sest kapsas ei vaja abi kasvamisel, ja igasugune „abi“ sel päeval tähendab putukate osalemist.
Mida on veel hea teha Gertrudi päeval?
- Selleks, et mitte uinuda ja mitte magada suvehommikut, joosta sel päeval pärast päikesetõusu paljajalu oja äärde ja loputa tõusvat päikest vaadates suu jooksva veega; tee sama ka sigadega, et neid ärkvel hoida – aja nad enne päikesetõusu välja;
- Kirpude tapmiseks soovitatakse enne päikesetõusu minna jõe äärde ja supelda;
- Et vabaneda frekkidest, tuleks sel päeval pühkida oma nägu mõneks ajaks ärganud sipelgamäele jäetud taskurätikuga;
- Pikk uni sel päeval ähvardab sind kogu aastaks uniseks teha!
- Liigne pea kammimine ähvardab täidega!
Noh, kõige ohutum on Gertrude päeval lugeda Ardula.ee’st kasulikke nõuandeid, rullata varrukad üles ja asuda aias tööle! Okei, täna ei ole ilusad ilmad, nii et võime oodata ülehomme….. Või isegi laupäevani: ilmateadlased lubavad +10!
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
