Table of Contents
Pärast saagikoristust tekib paljudel aednikel küsimus: kuhu panna lehed ja kas neist on võimalik kasu saada? Esmapilgul on need lihtsalt taimejäägid, kuid tegelikult võivad need olla väärtuslikuks ressursiks mullale ja tulevastele istutustele.
Peamine on jääke õigesti kasutada ja arvestada konkreetsete kultuuride eripäradega.
Kompostimine – kõige lihtsam viis
Kõige levinum ja kättesaadavam viis lehtede kasutamiseks on nende kompostimine. Lagunemise käigus muutuvad taimejäägid orgaaniliseks väetiseks, mis suurendab mulla viljakust, muudab selle õhulisemaks ja stimuleerib kasulike mikroorganismide arengut.
Kvaliteetse komposti saamiseks ladustatakse lehed kihtidena, vaheldumisi toidujäätmete, sõnniku, langenud lehtede ja niidetud muruga. Selline kombinatsioon kiirendab lagunemist ja muudab segu tasakaalustatumaks. Hiljem saab valmis komposti kasutada köögiviljapeenarde, viljapuude ja lillepeenarde väetamiseks.
Olulised nüansid komposti ladumisel
Lehtedega töötades tuleb olla ettevaatlik. Tomatite, kartulite või paprikate jäägid sisaldavad sageli haigustekitajaid, mis võivad säilida isegi pärast lagunemist. Seetõttu on parem mitte panna komposti üldse tomatite, kartulite ja paprikate lehti. Kui siiski otsustatakse seda teha, tuleb taimed eelnevalt töödelda vasksulfaadiga ja kindlasti lisada komposti trikoderma-põhised preparaadid. Lisaks sellele ei tohiks valmis massi kasutada enne kolme aasta möödumist – see aeg on piisav, et patogeenid häviksid.
Sügisene mulda kaevamine
Ei ole vaja oodata, kuni lehed kompostihunnikus mädanevad. Kohe pärast saagikoristust võib need purustada ja otse peenrasse kaevata. Talve ja kevade jooksul mädanevad taimejäägid täielikult ja muutuvad uute istutuste lisatoitainete allikaks. See meetod sobib eriti hästi porgandi-, peedi- ja kapsalehtedele. Kuid seda meetodit ei tohiks kasutada põld-sõnajalgade jääkide puhul – on oht mulda nakatada.
Vedelas roheline väetis
Lehtedest saab valmistada ka toitvat leotist kastmiseks. Selleks segatakse taimejäägid teiste roheliste massidega (rohi, umbrohi, lehed), täites mahuti umbes kahe kolmandiku ulatuses. Seejärel valatakse kõik üle veega ja jäetakse varju 7–10 päevaks. Et käärimine toimuks õigesti, katatakse mahuti, jättes väikese ava õhu juurdepääsuks.
Kui protsess on lõppenud, filtreeritakse leotis ja lahjendatakse veega suhtes 1:10. Saadud lahust kastetakse taimedele juurte juurde. Järelejäänud massi saab uuesti kasutada – lisada komposti või segada mulda. Siin on oluline meeles pidada, et kartuli- ja tomatite lehed ei sobi selliste leotiste jaoks.
Kasu köögiviljaaiale ja aiale
Lehtede kasutamine aitab mitte ainult vähendada jäätmete kogust, vaid ka rikastada mulda orgaaniliste ainete abil. Taimejäägid parandavad mulla struktuuri, suurendavad selle võimet hoida niiskust ja vähendavad vajadust keemiliste väetiste järele. Kui järgida lihtsaid reegleid, muutuvad lehed kättesaadavaks ja keskkonnasõbralikuks ressursiks, mitte probleemiks pärast saagikoristust.
