Tundub, et pole midagi lihtsamat kui multšimine. Katke taimede ümber maa muru, lehtede või koorega – ja tulemus on ilus, niiskus püsib ning umbrohule on raskem kasvada.
Paljud teevadki nii, ilma detailidesse laskumata.
Aga mõnikord on tulemus kurb: taimed närtsivad, lehed kolletuvad, juured näevad kahtlased välja ja mullast tuleb ebameeldiv lõhn.
Selgub, et vale multšimine võib tekitada tõsist kahju, luues ideaalsed tingimused haiguste tekkeks ja võttes taimedelt toitaineid. Sageli ei ole süüdi mitte multš ise, vaid see, kuidas ja millal me seda kasutame.
Üks levinumaid vigu on liiga paksu ja tiheda kihi loomine, eriti varre ümber.
See on nagu tihe märg tekk, mis on visatud taime juurekaelale. Vihma või kastmise ajal ei kuiva selline multšikihk kaua, hoides pinnase pidevalt niiske.
Niiskus on aga parim sõber igasugustele seentele ja bakteritele, mis põhjustavad juurmädanikku.
Eriti kannatavad selle all taimed, millel on tundlik juurekael – tomatid, paprikad, kurgid, maasikad, roosid.
Selle vältimiseks jätke alati varre ümber vaba ruum – 5–10 cm puhast mulda.
Ärge laotage mulda kuhja, vaid suhteliselt õhukese, lahtise kihina (5–7 cm muru ja lehtede puhul, kuni 10 cm jämeda koore või hakke puhul).
See peab laskma õhku mulda, mitte seda lämmatama. Kui muld on kokku kleepunud ja moodustanud koore, tuleb see kindlasti reha abil lahti harida.
Teine varjatud probleem on ettevalmistamata orgaanilise mulla kasutamine.
Värskelt niidetud muru, eriti paks kiht, muutub kiiresti kokku, mädaneb ja hakkab lagunema, eraldades soojust ja ammoniaaki.
See võib noorte taimede juured otseselt „keeta”.
Lisaks neelab mädanev mass aktiivselt pinnasest lämmastikku – just seda elementi, mida taimed vajavad rohelise massi kasvu jaoks.
Mikroorganismid, mis lagundavad jämedat orgaanilist ainet (saepuru, laastud, hakke), vajavad samuti palju lämmastikku, vaesestades mulla mulla all.
Lahendus? Kasutage multšimiseks ainult hästi kuivatatud rohtu (heina), osaliselt lagunenud lehti või spetsiaalselt ettevalmistatud materjale.
Värske rohi tuleb esmalt päikese käes päev või kaks kuivada.
Kui kasutate saepuru või laaste, laske neil aasta aega lamada või kastke eelnevalt lämmastikväetisega (nt uure – 1 spl 10 l vee kohta), et kompenseerida selle kadu.
Ja pidage meeles – multš ei tohi olla pidevalt märg. Kui sajab pikka aega vihma, tasub see eriti väärtuslikest taimedest ajutiselt eemaldada.
Õigesti valitud ja paigaldatud multš on teie abimees, selle kasutamise viga võib aga muutuda aia ja köögiviljaaia vaenlaseks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
