Unistate aedast, kus värvid vahelduvad ja hooldus on minimaalne?
Kõik on võimalik, kui valida mitmeaastased taimed, mis kasvavad aastaid ühes kohas ega vaja erilist tähelepanu.
Alustage kevadiste esikülvikutega.
Primulad, krookused ja muskariad ärkavad ühed esimesed, isegi kui lumi pole veel täielikult sulanud.
Istutage need rühmadena puude alla või teede äärde – need loovad eredaid laike, kui teised taimed alles jõudu koguvad.
Mais võtavad teatepulga üle peioonid ja iirised. Need taimed elavad kümneid aastaid, kui neid ümberistutamisega ei häirita.
Peamine on valida neile päikeseline koht hea drenaažiga. Ja et õitsemist pikendada, lõigake närtsinud õienupud ära.
Muide, peioonid ei armasta rooside naabruses kasvada – hoidke neid üksteisest eemal.
Suvi on lootose, liilia ja floxide aeg. Näiteks hõredad floxid õitsevad juulist septembrini, täites aia lõhnaga.
Nad taluvad hästi põuda, kuid kui kasta neid kord kahe nädala jooksul sooja veega, muutuvad õisikud suuremaks.
Aasia hübriididest liiliad ei ole üldse kapriissed: neile piisab lahtisest mullast ja tuule eest kaitsest.
Sügiseks aktsendiks istutage astrid, krüsanteemid ja silmupõõsad.
Mitmeaastased astrid (uued inglise või uued belgia astrid) õitsevad septembris ja püsivad kuni külmade saabumiseni.
Nad ei karda külma ja sobivad suurepäraselt kokku dekoratiivsete teraviljadega, nagu näiteks miscanthus.
Kivikõrred oma lihavate lehtede ja roosade õisikutega lisavad struktuuri tühjaks jäänud aeda.
Pideva õitsemise saladus peitub kihilises istutamises.
Näiteks võib kõrge delphiniumide alla istutada keskmise kõrgusega kellukesed ja esiplaanile maapinda katvad tüümian või barvinok.
Nii ei konkureeri taimed valguse pärast ja aed näeb alati mahukas välja.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
