Kujutage ette, et teie aed on täis mitte ainult värve, vaid ka kerge tiivalöökide suminat.
Liblikad ei ole lihtsalt kaunistus. Nad tolmeldavad taimi, võitlevad lehekirbude vastu ja muudavad aia elavaks kaleidoskoobiks.
Kuid et nad kohale lendaksid, ei piisa lihtsalt mis tahes lillede istutamisest.
Tuleb teada, mis neid kohale meelitab, ja luua tingimused, kus nad tahavad jääda.
Esimene reegel – valige „maitsvad“ taimed. Liblikad armastavad eredaid õisikuid, millel on tasane pind, kuhu on mugav istuda.
Näiteks on neile „söögituba“ ehinatsea, flox ja tsinnia.
Lisaks vajavad nad toidutaimi röövikutele: nõges, koriander ja petersell.
Ärge kiirustage neid aia kaugemates nurkades välja kitkuma – laske neil kasvada vaikselt, nagu varjupaik tulevastele põlvkondadele.
Teine samm – vesi. Asetage madal anum märja liiva või kivikestega. Liblikad lendavad jooma ja samal ajal päikese käes soojendama.
Kolmas saladus – mingit kemikaali. Isegi nõrgad insektitsiidid peletavad õrnad külalised eemale.
Selle asemel istutage küüslauk ja marigallid: nende lõhn kaitseb kahjurite eest, ilma liblikatele kahju tegemata.
Ühel päeval, kui olete töö lõpetanud ja oma suvilas paradiisi loonud, märkate, kuidas mikrokliima muutub.
Liblikatele lisanduvad kiilid, lepatriinud hakkavad jahima lehtkirpe ja õhtud täituvad vaikse suminaga.
See ei ole muinasjutt, vaid lihtsate tegude tulemus.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
