Isegi kõige hoolikamalt hooldatud till võib ootamatult oma mahlakuse kaotada, kuid see ei ole põhjus paanikaks.
Õigeaegne väetamine suudab kiiresti taastada rohelise värvi ja aroomi.
Esimene väetamine peab sisaldama lämmastikku, mis vastutab küllusliku värvi ja aktiivse kasvu eest.
Parim on kasutada nõrka uurelahust, et taimi üle koormata.
Teine väetamine peaks sisaldama kaaliumi ja fosforit, mis tugevdavad juurestikku. Need elemendid aitavad koriandril paremini taluda suvist kuumust ja niiskuse puudust.
Mõlemad väetised tuleks lisada õhtul, kui päike ei ole enam nii aktiivne. See aitab vältida lehtede põletusi ja parandab toitainete omastamist.
Enne väetamist tuleb muld hästi niisutada, vastasel juhul võivad juured saada keemilisi põletusi. Kastmine peab olema rohke, kuid ilma loikude tekketa.
Uureat lahjendatakse 1 supilusikatäie kohta 10 liitri vee kohta. Selline kontsentratsioon on piisav roheluse kiireks taastumiseks ilma taimedele kahju tekitamata.
Kaalium-fosfori väetised lisatakse superfosfaadi ja kaaliumsulfaadi lahuse kujul. Piisab 15-20 grammist igast ainest sama koguse vee kohta.
Kui koriander jätkab kolletumist, võib probleem peituda mulla kõrges happesuses. Sel juhul aitab puidutuha lisamine.
Tuhka võib puistata taimede ümber või valmistada kastmiseks leotis. See mitte ainult vähendab happesust, vaid rikastab mulda mikroelementidega.
Nädal pärast väetamist peaks roheline osa märgatavalt elavnema. Kui seda ei juhtu, tasub taimed kontrollida kahjurite või haiguste suhtes.
Ennetav pihustamine nõrga mangaanilahusega aitab vältida seenhaigusi. Peamine on mitte ületada kontsentratsiooni, et mitte kahjustada lehti.
Nende soovituste järgimine aitab hoida koriandrit värskena ja aromaatseana hooaja lõpuni. Roheline osa muutub taas lopsakaks ja sobivaks kasutamiseks toiduvalmistamisel.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
