Fitoftora on tõeline tomatite nuhtlus, mis võib mõne päevaga hävitada kogu saagi. Kui lehtedele on ilmunud pruunid laigud, tuleb kohe tegutseda, vastasel juhul levib haigus kiiresti naabertaimedele.
Esimene asi, mida tuleks teha, on eemaldada nakatunud lehed ja viljad, isegi kui need tunduvad terved. Fitoftora areneb kiiresti ja väikseimgi nakkuskolde võib põhjustada epideemia.
Üks tõhusamaid rahvameditsiini meetodeid on töötlemine piimavahuga ja joodiga. 10 liitri vee kohta võetakse 1 liiter piimavahu ja 20 tilka joodi, pihustatakse taimedele iga 5–7 päeva järel.
Hästi aitab ka vasksulfaadi lahus (1 spl 10 liitri vee kohta). Seda tuleb aga kasutada ettevaatlikult, kuna vase ülemäärane kogus võib mulda kahjustada.
Ka biopreparaadid annavad head tulemused, eriti kui neid kasutada ennetavalt. Need pärsivad seene arengut ja tugevdavad taimede immuunsust.
Kui haigus on juba tugevalt levinud, võib kasutada keemilisi fungitsiide. Kuid oluline on meeles pidada, et pärast sellist töötlemist ei tohi vilju vähemalt kaks nädalat süüa.
Tomatid on parem kasta juurte juurest, vältides vee sattumist lehtedele. Fitoftora areneb aktiivselt niiskes keskkonnas, seetõttu on tilkkastmine vihmutamisest eelistatum.
Kasvuhoone tuulutamine on ennetamiseks hädavajalik. Õhu seisak ja kõrge niiskus loovad ideaalsed tingimused seenhaiguste tekkeks.
Mõned aiandajad soovitavad mulda multšida õlgedega või okastega. See mitte ainult vähendab niiskuse aurustumist, vaid loob ka barjääri fitoftora spooridele.
Kui tomatid kasvavad avamaal, võib vihmasel suvel ehitada neile ajutised kilepaviljonid. Peamine on mitte unustada neid päikeselisel ilmaga avada.
Ennetamine on alati parem kui ravi, seega tasub fitoftora vastu võitlemist alustada juba sortide valimise etapis. Vastupidavad sordid vähendavad kaotuste riski.
Õige hooldus ja õigeaegsed meetmed aitavad säilitada saagi isegi ebasoodsates tingimustes. Peamine on mitte lasta mööda hetke, mil haigus alles hakkab ilmnema.
