Table of Contents
Millal sa viimati midagi tõeliselt metsikut maitsesid? Tänu uuele huvilainele söödavate metsikute taimede vastu avastavad kokad taas looduse ammu tuntud aarded. Võilille ja vesikressi järel on populaarsuse pjedestaalile tõusnud borago – taim, mille peaaegu kõik on söödav, alates õitest kuni seemneteni.
Delikaatne karedus: milline näeb välja borago
Üheaastane Borago officinalis kaunistab Vahemere piirkonna aedu ja looduslikke kohti. Ta on kergesti äratuntav oma sinakaslillade õite ja karvaste lehtede järgi – borra tähendab ladina keeles villa. Ainult 50-60 cm kõrgune borago on silmatorkavalt ilus, eriti õitsemise ajal.
Taim eelistab harimata maad, sageli peidab ta end väikestes põõsastes. Supermarketite riiulitelt seda tõenäoliselt ei leia: õrnad lehed närbuvad kiiresti, kaotades maitse ja tekstuuri juba paari päevaga, isegi külmkapis. Kuid borago’t saab kasvatada otse oma aias!
Tervendavad omadused ja salajased märgid
Borago ei meeldi mitte ainult silmale – varem tunti seda „julguse rohtu“. Vanasti kasutati taime meditsiinis ja kosmeetikas, omistades talle hulgaliselt tervendavaid omadusi. Kuid seda tuleks kasutada ettevaatlikult: see sisaldab aineid, mis võivad liigsel tarbimisel olla mürgised.
Borago teie köögis: pastast meeni
Kevadel ja suvel paljastab borago oma täieliku kulinaarse potentsiaali. Lehed ja õied lisatakse salatitele ja kasutatakse suurejoonelise esitluse jaoks. Liguurias hakitakse neid pansotti ja ravioolide täidisesse ning Roomas praetakse neid koos salvei- ja kabatšokililledega taignas.
Borago sobib suurepäraselt ka friikartulitesse, suppidesse, lisanditesse ja aurutatud roogadesse. Toorelt võib õrnu lehti segada teiste maitsetaimedega.
Huvitav fakt: taime seemnetest saadakse ainulaadset õli toiduvalmistamiseks ja nektarist haruldast mett. Borago lehed maitsevad nagu kurk, lisades roogadele värskust nii maitse kui ka aroomi poolest.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
