Table of Contents
Eesti linnarahvastiku ees seisab uus probleem. Riiki on saabunud mardikas, mis ründab üha enam linnades populaarseid küpressiliike, näiteks tujusid, kadakaid ja küpressi.
Kadakamardikas, nagu seda nimetatakse, on pärit Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast, kuid on juba mitu aastat ohustanud ka Kesk-Euroopa riike, sealhulgas Eestit. Miks on see ohtlik?
Kust pärineb Kadakamardikas ja kuidas ta levib?
Kadakamardikas on rikkalike põõsaste perekonda kuuluv mardikas, mida kuni viimase ajani leidus peamiselt lõunapoolsete piirkondade soojas kliimas – Hispaaniast, Itaaliast, Balkanimaadest kuni Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani. Viimastel aastatel on aga täheldatud selle rännet põhja poole, hõlmates selliseid riike nagu Ungari, Tšehhi Vabariik, Saksamaa ning viimasel ajal ka Leedu, Läti ja Eesti.
Selle liigi leviku taga on mitu tegurit. Peamine neist on kliimamuutus, mis soodustab mannekeeni kohanemist uute keskkonnatingimustega. Oluline on ka sobivate peremeestaimede rohkus, eriti linnades ja nende ümbruses, kus parkidesse, aedadesse ja kinnistute kõrvale istutatakse sageli küpressitaimi. Metsandusuuringute Instituudi andmetel õitseb mardikas eriti intensiivselt linnastunud aladel, kus teda soosib nii pehmem mikrokliima kui ka peremeestaimede tihedus.
Mardika sümptomid – mida jälgida?
Kadakamardikas kujutab endast tõsist ohtu okaspuude tervisele. Toituv vastne kahjustab võrsete sisemisi struktuure, mis põhjustab taimede osade või isegi tervete taimede järkjärgulist hääbumist. Esimesed sümptomid, mis võivad viidata kahjuri olemasolule, on järgmised:
- okste kollasus ja kuivamine,
- okste osade surmamine,
- nõrgenenud kasv,
- iseloomulike keerdkäikude esinemine koore all.
Edasijõudnud staadiumis võib koore pinnal näha läätsekujulisi väljumisavasid – need on kohad, mille kaudu täiskasvanud mardikad väljuvad taime sisemusest. Sellisel juhul on taim sageli juba tugevalt kahjustatud ja seda ei pruugi enam päästa.
Kiire arengukiiruse ja vastsete varajase märkamise raskuse tõttu on vaja erilist valvsust. Probleemi kiireks avastamiseks võib aidata taimede korrapärane jälgimine, eriti päikesepaistelistelistel ja põuale vastuvõtlikel aladel kasvavate taimede puhul.
Kuidas kaitsta taimi invasiivsete kahjurite eest?
Varssavi haljastuse haldamise amet on sarnaselt teiste linnade haljastuse haldamise üksustega välja töötanud soovitused, kuidas kaitsta taimi kadakapuu mannekeeni eest. Siin on neist kõige olulisemad:
- kastmine – taimede regulaarne kastmine kuivaperioodil aitab neil püsida heas seisukorras ja suurendab vastupanu kahjuritele,
- kasvuperioodi ajal pügamisevältimine – tarbetu pügamine kevadel ja suvel nõrgestab taimi ja lihtsustab vastsete juurdepääsu võrsete sisemusse,
- eemaldage saastunud isendid – taimed, mida on juba asustanud vastsed, tuleks eemaldada ja hävitada (eelistatavalt põletada) niipea kui võimalik, enne täiskasvanud isendite ilmumist,
- seire ja koostöö haljastusteenistustega – kui kahtlustate mardika esinemist, tasub sellest teatada asjaomastele asutustele, kes saavad võtta edasisi meetmeid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
