Ahne rändurid armastavad kapsast. Igal aastal võitlevad aednikud nende kahjuritega, kulutades raha kemikaalidele või tunde käsitsi korjamisele.
Kuid on olemas viis, mis ei nõua raha ega vaeva.
Kõik vajalik on juba teie köögis olemas. Räägime munakoorest. Ärge kiirustage seda pärast toiduvalmistamist ära viskama.
Murdke koor suurteks tükkideks, millel on teravad servad. Laotage need iga kapsa ümber, moodustades 15–20 cm laiuse barjääri.
Maapinnal roomavad röövikud kriimustavad oma õrna kõhu koorikuga ja hakkavad kapsast vältima.
Efekti tugevdamiseks lisage koorikule jahvatatud kaneeli või punast pipart. Need vürtsid peletavad eemale valgeid liblikaid, kes munevad kapsasse.
Meetod toimib kuiva ilmaga, seega uuendage kaitset pärast vihma.
Kasutage ainult toore munade koorikuid: keedetud munad kaotavad loomuliku lõhna, mis meelitab kahjureid.
Nädala pärast märkate, et lehed on terved ja rändajad on kadunud.
Koorik laguneb järk-järgult, rikastades mulda kaltsiumiga, mis tugevdab kapsaid.
Ärge segage seda tuhaga – see suurendab mulla leelisust ja aeglustab kapsa kasvu.
Kui koorikuid on vähe, kombineerige seda marigallide või tilliga: nende lõhn segab kahjurid segadusse.
Suuremate peenarde puhul leotage koorikud ööpäevaks vees ja kastke lahendusega mulda taimede ümber: see loob täiendava kaitse.
Pidage meeles, et meetod ei sobi, kui rändlased on juba lehtedel – siin aitab ainult käsitsi korjamine.
Ennetamine on edu võti. Alustage kaitset kohe pärast seemnete istutamist.
Hoidke koorikuid kuivas kohas, et need enne kasutamist ei hallitaks.
Kui kapsas kasvab varjus, vähendage koorikute kihti, et need ei takistaks valguse pääsu mulda.
Kapsapeade puhul, mis on kalduvad pragunema, lisage koorikutesse veidi liiva: see parandab drenaaži.
Meetod sobib kõikidele kapsaliikidele, kuid on eriti efektiivne hilistele sortidele.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
