Table of Contents
Lehekaotus keset hooaega on märk sellest, et sõstraid on rünnanud antraknoos, mis on üks nende põõsaste kõige ohtlikumaid haigusi. Sekkumata jätmine võib vähendada mitte ainult selle aasta saaki, vaid ka taimede seisundit järgmistel hooaegadel.
Selgitame, kuidas esimesi sümptomeid ära tunda ja istandust kahjude eest tõhusalt kaitsta.
Sõstralehtede antraknoos (lehepõletik) – sümptomid
Sõstralehtede antraknoosi sümptomid ilmnevad kõige sagedamini mai teisel poolel, kui haigustekitajad ründavad põõsaste vanemaid, alumisi osi. Esimesed haiguse tunnused on väikesed 1-2 mm läbimõõduga kahvaturohelised laigud, mis mõne päeva jooksul tumenevad ja omandavad iseloomulikud lillakaspruunid ääred.
Samal ajal pikeneb lehe allservas küünenahk, moodustades mikroskoopilisi pungi – seal tekivad konidiaalid, mis vastutavad nakkuse leviku eest. Kui kõrge õhuniiskus püsib, kasvavad laigud kiiresti – nende läbimõõt võib 48 tunni jooksul kahekordistuda, mis kiirendab oluliselt haiguse arengut.
Nakatumist soodustavates tingimustes, st pikaajaliste vihmahoogude või kõrge õhuniiskuse korral suureneb nakatumise ulatus kiiresti. Juunikuu lõpuks võib juba seitsme päeva kestnud pideva lehe märgumise järel katta nakkusala sõstral enam kui poole lehe terast. Järgnevatel nädalatel kogunevad nakatunud laigud kokku, mis põhjustab kolletumist ja enneaegset lehepõletust, sageli juba juulis. Haigus ründab ka varrega, takistades toitainete transportimist võrsetesse, nõrgendades veelgi kogu põõsast.
Antraknoosi kaugelearenenud staadiumis on kahjustatud ka viljad, mis vähendab oluliselt saagi kvaliteeti. Küpsevatele marjadele tekivad väikesed, süvenenud nekrootilised laigud, mis näevad välja nagu korgist ja põhjustavad koore pragunemist, eriti mustadel sortidel. Valgetel sortidel ei lõhene marjad sageli, kuid nende areng on takistatud – marjad jäävad põõsale kuivanud pruunide pallikestena.
Sõstralehtede antraknoosi mõju
Haiguse tagajärjel enneaegne lehtede langemine piirab oluliselt põõsaste fotosünteesi võimet varasuvel. Assimilaatide vähenenud tootmine põhjustab ebapiisavat toitumist viljapungade jaoks, mis tähendab otseselt saagikuse vähenemist. Tugeva nakatumise korral võib istandus kaotada kuni poole oma oodatavast saagist ning viljad, mis jäävad alles, on siiski väiksemad ja vähem värvilised.
Haiguse poolt kahjustatud põõsad lähevad puhkeperioodile, mis on ebatäielik ettevalmistus raskemateks ilmastikutingimusteks. Ebaküps puit ja madalad suhkruvarud võrsudes suurendavad taimede vastuvõtlikkust kuumakahjustustele külmade kuude jooksul. Talvekahjustuse mõju avaldub järgmisel hooajal – nõrgem õitsemine, vähenenud õienuppude arv ja aeglustunud võrsete kasv.
Kaubanduslike istandike seisukohalt on oluline, et nähtavate haigussümptomitega viljad ei vasta töötlejate poolt nõutavatele kvaliteedistandarditele. See kehtib eelkõige ettevõtete puhul, kes kasutavad IQF-külmutamist (viljade külmutamine värskuse tipptasemel), mille puhul on oluline laitmatu välimus. Viljade halvenenud kvaliteet sunnib tootjaid müüma neid tunduvalt madalama turuhinnaga.
Kuidas võidelda sõstralehtede antraknoosiga?
Põhiline tegevus antraknoosi vastu võitlemisel on nakkusallikate eemaldamine. Sügisel tuleks maha langenud lehed põhjalikult välja harutada ja hävitada, eelistatavalt põletamise või sügava matmise teel, et vältida haigustekitaja ellujäämist järgmise hooajani. Kevadel on oluline ka põõsaste puhtaks lõikamine – säilitades vabaduse taime keskel, aurustub niiskus pärast vihma kiiremini, vähendades uute nakkuste tekkimise ohtu. Piisav põõsastruktuur vähendab lehtede niiskusele kokkupuute aega umbes kolmandiku võrra, mis praktikas takistab haiguse arengut.
Tugeva haigusohu korral kasutatakse ka keemilist kaitset fungitsiidide näol, mida teostatakse vastavalt konkreetsele ajakavale. Esimene töötlus tehakse enne õitsemist ja järgmised töötlused iga 10-14 päeva järel, sõltuvalt ilmastikutingimustest. Taimekaitsevahendid valitakse nii, et piirata haigustekitajate resistentsuse ohtu ja mitte ületada ELi õigusaktides sätestatud toimeainete piirnorme.
Lisaks keemilistele meetoditele muutuvad üha olulisemaks bioloogilised lahendused, mis põhinevad patogeenidega konkureerivate mikroorganismide kasutamisel. Kasulikke baktereid või seeni sisaldavad preparaadid moodustavad lehe pinnal loomuliku barjääri, mis piirab haiguse arengut ilma keskkonda koormamata. Intensiivse niisutusega istandustes kasutatakse ka tilgutusjuhtmeid, et vähendada haigustekitajate leviku ohtu veepritsmete kaudu. Kaitsekava tõhusaks täienduseks on üksikute nakkuskollete kiire lõikamine suvel, enne kui haigus on jõudnud levida enamikus istandustes.
Sõstralehtede antratsanoos – ennetamine
Tõhus kaitse antraknoosi vastu peaks algama sobivate sortide valikuga. Parimad on seenhaiguse suhtes vastupidavamad põõsad, näiteks mustsõstar ‘Ben Hope’, ‘Tisel’ või punane ‘Rondom’. Istutusmaterjali valik on investeering, mis vähendab kohe kahjude riski ja vähendab vajadust hilisemate sekkumiste järele.
Teine oluline ennetustegevuse element on kasvutingimuste nõuetekohane planeerimine. Põõsad tuleks istutada vähemalt 3 meetri kaugusele ridadesse, kusjuures taimede vahe peaks olema 1,0-1,2 meetrit, et tagada hea õhuringlus ja lehtede kiirem kuivamine pärast vihma. Raske, savise pinnase puhul on soovitav lisaks rajada umbes 20 cm kõrgused harjad, mis juhivad tõhusalt liigset vett juurtest ära.
Kaasaegsed istandused kasutavad üha enam arvutipõhiseid nakkusprognoosisüsteeme, mis võimaldavad kaitsetöötluse täpset planeerimist. Need mudelid võtavad muu hulgas arvesse lehe temperatuuri ja lehtede niisutamise aega, et määrata kindlaks suurima riski hetked. Kui niiskus püsib üle 12 tunni temperatuuril umbes 15 °C, soovitavad süsteemid automaatselt ennetavat pritsimist. Selline lähenemisviis vähendab töötlemistoimingute arvu võrreldes traditsiooniliste kalenderprogrammidega, säilitades samal ajal kõrge kaitsetaseme, mille tulemuseks on põõsaste parem tervis ja väiksemad taimekasvatuskulud.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
