Kujutage ette: olete kogu hooaja kastnud, kitkunud, väetanud peenraid, aga sügisel saite mahlakate köögiviljade asemel kibedaid kurke ja kortsus paprikaid.
Selle süüdlaseks võib olla taimede vale naabrus.
Näiteks, kui istutada kartulid kabatšokkide kõrvale, hakkavad mõlemad võitlema toitainete ja niiskuse pärast, ning sibul, mis kasvab oa kõrval, „jagab“ oma fütotsiide, aeglustades kaunviljade kasvu.
Kõige ohtlikum duo on aga porgand ja till. Tundub klassikaline kombinatsioon, kuid till eritab aineid, mis pärsivad juurviljade kasvu.
Ärge kunagi kombineerige kurki aromaatsete maitsetaimedega – basiilik, rosmariin ja isegi marigold muudavad viljad kibedaks.
Aga on ka võidukad paarid: kapsas ja seller peletavad rändkarud eemale, redis spinati kõrval kasvab suuremaks tänu juurte vastastikusele stimuleerimisele.
Aga see pole veel kõik! Näiteks apteegitill on tõeline „egoist“. Seda ei tohi istutada peaaegu millegi kõrvale, välja arvatud köömne, ja isegi siis pole kindel, et nad sobivad kokku.
Ja paprika, mis on istutatud baklažaanide kõrvale, kannatab samade kahjurite – koloradiku ja lehekirbu – all.
Kui aga paprika kõrvale istutada sibul, kaitseb see paprikat ämblikuvõrgustiku eest. Veel üks saladus: peet ja mangold on halvad naabrid.
Nad konkureerivad toitainete pärast ja tulemuseks on väikesed ja deformeerunud juurviljad. Kui soovite, et porgandid oleksid magusad, istutage need kaugemale õunapuudest – need eritavad etüleeni, mis rikub maitse.
Ja pidage meeles külvikord: ärge istutage kunagi kahel järjestikusel aastal ühele peenrale sama perekonna taimi.
Näiteks kapsa järel ei külvata rediseid ja kartuli järel tomateid. Muidu kogunevad haigused ja kahjurid mulda.
Ja viimane nõuanne: kui kahtlete sobivuses, eraldage kultuurid „puhvertaimedega“, näiteks küüslaugu või salatiga.
Need on neutraalsed ega lase vaenulikel liikidel teie saaki rikkuda!
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
