Table of Contents
Vihmaaiad on ökoloogiline lahendus, mis kogub populaarsust kogu maailmas, sealhulgas Eestis. Need on suurepärane võimalus vihmavee tõhusaks juhtimiseks ja samal ajal aitavad kaasa keskkonnakaitsele. Mis täpselt on vihmamaa ja kas selle hooldamine nõuab palju vaeva?
Mis on vihmaaed?
Vihmamaa on spetsiaalselt projekteeritud haljasala vihmavee kogumiseks ja filtreerimiseks. Praktikas on see veidi süvendatud ja taimedega istutatud maatükk, mis kogub katustelt, kõnniteedelt või sissesõiduteedelt äravoolavat vett.

Millised on vihmaveeaia eelised?
1. Vihmavee juhtimine
Vihmaaiad koguvad tõhusalt vihmavett, takistades selle kiiret äravoolu kanalisatsioonisüsteemi. Selle tulemusena:
- Nad vähendavad kohalike üleujutuste ja linnade kanalisatsioonisüsteemide ülekoormuseohtu .
- Vesi hoitakse kinni ja imendub pinnasesse, soodustades looduslikke filtreerimisprotsesse.
2. Parandavad vee kvaliteeti
Vihmaaias olev pinnas ja taimed toimivad loomuliku filtrina, eemaldades saasteained, näiteks raskemetallid, õlid või kemikaalid, mis võivad sattuda jõgedesse ja muudesse veekogudesse.
3. Bioloogilise mitmekesisuse toetamine
Vihmaaiad pakuvad elupaika mitmesugustele taime-, putuka- ja loomaliikidele:
- Nad meelitavad ligi tolmeldajaid, näiteks mesilasi ja liblikaid.
- Nad loovad ruumi väikestele veeloomadele, näiteks konnadele ja liblikatele.
Nad soodustavad kohalike taimeliikide kasvu, mis on ökosüsteemile vastupidavamad ja kasulikumad.
4. Linnade kasvuhooneefekti vähendamine
Vihmakaarte taimed aitavad alandada ümbritseva keskkonna temperatuuri, mis on eriti oluline nn soojussaare efektiga kokkupuutuvates linnades . Haljasalad neelavad soojust ja parandavad mikrokliimat.
5. Mulla erosiooni vähendamine
Vihmavee kogumine vihmaaias takistab kiiret äravoolu, mis kaitseb mulda leostumise eest . Samuti stabiliseerib see sobiva taimekasvatuse abil mullastruktuuri.

Kelle jaoks on vihmakasvandus hea lahendus?
Vihmakasvandus on ideaalne lahendus inimestele, kes:
- hindavad säästvust ja soovivad vähendada oma mõju keskkonnale.
- kellel on probleeme üleujutustega kinnistul või liigse vihmaveega.
- kes otsivad loomingulist ja esteetilist võimalust oma aia kaunistamiseks.
Millised on vihmaveeaedade tüübid?
1. Maapealsed vihmaveeaedad
See on kõige levinum vihmamaa-aedade tüüp. Nende puhul kasutatakse maapinna loomulikku pinda , et luua süvend vihmavee jaoks. Neid on lihtne luua ja need sobivad ideaalselt eraomandisse, näiteks tagahoovis asuvatesse aedadesse.
2. Konteinerites olevad vihmaaiad
Ideaalsed alad, kus maapinda ei saa haljastada, näiteks terrassid, rõdud või piiratud ruumiga alad. Need luuakse spetsiaalsetes konteinerites, mis koguvad vihmavett ja seejärel juhivad selle äravoolusüsteemi kaudu. See on suurepärane lahendus linnaelanikele.
3. Infiltreeruvad vihmaveeaedad
Seda tüüpi aed on kavandatud nii, et vihmavesi imendub maksimaalselt pinnasesse. Sellistes aedades kasutatakse kruusa, liiva ja läbilaskva pinnase kihte, et soodustada loomulikku imbumisprotsessi. Neid kasutatakse sageli üleujutusohtlikel aladel.
4. Tagasihoidvad vihmaveeaiad
Neid kasutatakse peamiselt suuremate vihmaveekoguste pikaajaliseks säilitamiseks . Selle asemel, et vett täielikult absorbeerida, hoiavad nad seda pinnal ja lasevad selle seejärel järk-järgult keskkonda või juhivad selle ära. Neil võib olla ka dekoratiivne funktsioon, meenutades väikeseid tiike.
5. Rohelised vihmakatused
See on hoonete katustele rajatud vihmaaedade eriliik . Rohelised katused koguvad vihmavett, vähendavad pinnalt äravoolavat vett ja parandavad samal ajal hoone soojusisolatsiooni. Need on eriti populaarsed linnades.
6. Vihmaaiad veetaimede jaoks
Need on aiad, mis on spetsiaalselt mõeldud taimedele, mis vajavad pidevat juurdepääsu niiskele keskkonnalea. Nende esmane ülesanne ei ole mitte ainult vihmavee juhtimine, vaid ka atraktiivse elupaiga loomine vee-elustikule, näiteks konnadele ja liblikatele.

Millised taimed sobivad vihmaveeaeda?
Eelkõige soo- ja veesõbralikud taimed. Need taluvad hästi niisket keskkonda ja võivad kasvada vihmakaia kõige madalamates osades. Nende hulka kuuluvad näiteks nurmenukid, dekoratiivsed rohttaimed, kõrrelised ja lobelia.
Samuti taimed, mis tulevad hästi toime perioodiliste üleujutuste ja kuivusega: lilla käpaliste, rudbeckia, jarrow, pentaiin. Kui vihmamaa on suurem, võib sinna istutada väikesi põõsaid ja puid, mis tulevad nende tingimustega toime: paju, sarapuu, korallkaste.
Vihmaaiast võib saada ka ilus dekoratiivne element, kui lisada sinna dekoratiivseid taimi, nagu hostad, lillad või laialivalguvad lillad. Kohaliku kliimaga kohanenud ja seetõttu vähem hooldust nõudvadkohalikud taimeliigid on näiteks sinikellukesed, priimulid, veemünt ja sookäpp.

Kuidas rajada vihmaaed?
Vihmakaia rajamine nõuab mitmeid samme:
- Sobiva asukoha valimine: Ideaalis peaks see asuma hoonete lähedal, kust vesi saab kergesti ära juhtida, nt äravoolutorude kaudu.
- Maapinna ettevalmistamine: Tuleb kaevata sobiv kaevik, et vesi saaks sinna vabalt voolata.
- Drenaažikihid: aia põhi tuleks vooderdada liiva- ja kruusakihiga, et vesi saaks paremini imbuda.
- Taimede valik: Kõige paremini toimivad kohalikud ja erineva niiskuse suhtes vastupidavad taimed.
- Drenaažisüsteemi paigaldamine: lihtsustab vihmavee juhtimist kastidest otse aeda
Kas vihmaaeda on raske hooldada?
Ei! Üks vihmaveeaia eeliseid on see, et seda on suhteliselt lihtne hooldada. Kui see on korralikult kujundatud, ei pea seda vihmavee kogumise ajal kastma. Sinna istutatud taimed on tavaliselt vastupidavad ja kohanenud perioodiliste üleujutustega.
Tuleb vaid aeg-ajalt umbrohtu eemaldada ja kontrollida, et drenaažisüsteem töötaks korralikult.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.