Table of Contents
Virsikukõverus on üks salakavalamaid viljapuude haigusi. See võib esialgu tunduda süütu, kuid kui te seda õigeaegselt ära ei tunne, võib teie virsikupuu kaotada mitte ainult oma lehed, vaid ka kogu saagi. Õppige, kuidas kõverlehtedepõletikku ohutult tuvastada ja millal on õige aeg sekkuda, et teie aed ei muutuks virsikupuu lootuse kalmistuks.
Kõik, kelle aias on virsikupuu, teavad, et virsikukärsak on haigus, mida ei tohi alahinnata. See seenhaigus, mida erialaselt tuntakse Taphrina deformans’ina, võib vaevata iga aednikku. Suurim viga, mida te võite teha, on liiga kaua oodata. Kui see on juba ilmnenud, on sageli liiga hilja – kuid kuidas seda varakult märgata?
Virsikukärbsenäpp – mis see on?
Virsikukärbsenägu on põhjustatud seenest, mis ründab virsikupuid kevadel, eriti siis, kui pungad ja esimesed lehed tekivad. Haigus avaldub tavaliselt lehtede iseloomuliku väändumise ja deformeerumise kaudu, mis muutuvad peagi eripäraseks punaseks, kollaseks või lillaks.
Lehed muutuvad järk-järgult kõvaks, hapraks ja murduvad. Haiguse kaugelearenenud staadiumis kaotab virsikupuu oma lehepinna, mis on nii kahjustav, et puu võib surra. Lisaks lehtedele mõjutab haigus ka võrsete kasvu ja puu viljakust – kahjustatud puude saagikus väheneb märkimisväärselt, sageli kuni 80 %.
Kuidas saab kähara haigust varakult tuvastada?
Tõsisemate kahjustuste vältimiseks tuleb otsida mõningaid tüüpilisi sümptomeid, mida saab kevadel kohe märgata:
- Väändunud ja kõverad lehed.
- Värvimuutus: lehed muutuvad tavapärasest rohelisest punaseks, kollaseks või lillaks.
- Villid: lehe pind muutub konarlikuks ja ilmuvad villid või muhud.
- Lehepõletik: nakatunud lehed langevad varem maha, mis nõrgestab puud väga tugevalt.
Kui märkate mõnda neist sümptomitest, peate kiiresti tegutsema.
Millal ja kuidas sekkuda?
Kähara vastu tuleb tegeleda ennetavalt, ideaalis hilistalvel või väga varakevadel. Oluline on ravida enne pungade ilmumist, sest siis on puu kõige haavatavam.
Kõige tõhusam viis haiguse varaseks peatamiseks on ennetav pritsimine vasepõhiste fungitsiididega, nagu Kuprikol või Champion. Pihustage põhjalikult ja töötle kindlasti kogu puu, sealhulgas tüvi ja oksad. Optimaalne aeg pritsimiseks on veebruarist märtsi alguseni, enne kui temperatuur ületab pikema aja jooksul 10 °C.
Kui esimene pritsimine jääb vahele, korrake seda niipea, kui ilmad seda võimaldavad. Edasine töötlemine on soovitatav jaheda ja niiske kevade korral, kui haigus levib kõige kiiremini.
Mida teha, kui puu on juba nakatunud?
Isegi kui kähara haigust on juba tekkinud, ei ole kõik veel kadunud. Selles etapis on kõige olulisem vältida haiguse edasist levikut. Seepärast eemaldage ja hävitage kohe kõik nakatunud lehed – ideaalis põletage need, et seene eosed ei leviksid edasi.
Toetage haigestunud puitu regulaarse kastmisega ja lisage toitaineid kõrgema lämmastikusisaldusega väetisega. Hästi toidetud puu paraneb tõenäolisemalt. Kordage siiski kindlasti ennetavat pritsimist sügisel ja järgmisel kevadel.
Kas suremist on võimalik loomulikul teel vältida?
Kui te ei soovi kasutada kemikaale, on olemas looduslikud alternatiivid, näiteks nõges- või küüslaugutõmmis. Kuid ka neid tuleb kasutada ennetavalt. Valmistage näiteks küüslaugutee, valades 150 g purustatud küüslauku 5 liitrile veele ja lastes sellel 24 tundi tõmmata. Seejärel sõeluda segu ja pihustada varakevadel, eelistatavalt kaks korda paari päeva jooksul.
Parim ennetus? Valige resistentne sort
Kõige tõhusam meetod, mida saate kasutada käharuse probleemide ennetamiseks, on istutada resistentseid virsikusorte. Sellised sordid nagu Redhaven, Reliance või Harbinger on rünnakule vähem vastuvõtlikud. Kuid isegi resistentsemad sordid ei saa olla täielikult kaitstud ilma regulaarse hoolduse ja ennetavate meetmeteta.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
