Table of Contents
Tundub loogiline: rohkem väetist – rikkalikum saak.
Kuid tegelikkuses võib liigne väetamine ainult kahju teha. Mõnikord on vähem parem.
Karbamiid: kasu või oht
Lämmastik on taimede kasvu jaoks elutähtis element. Kuid karbamiidi puhul tuleb olla eriti ettevaatlik.
Suurtes annustes viib see nitraatide kogunemiseni viljadesse. Eriti kannatavad rohelised taimed – petersell ja till imavad lämmastikku koheselt.
Kasutage karbamiidi ainult varakevadel, rangelt mitte ületades annust 20 g ruutmeetri kohta.
Orgaanilised ained nõuavad samuti eeskirju
Värske sõnnik, mida kantakse juurte alla, võib kõrge ammoniaagisisalduse tõttu taimi põletada.
Õige lähenemine:
- Komposteerige sõnnikut vähemalt aasta jooksul.
- Või lahjendage seda veega vahekorras 1:10.
Isegi pealtnäha ohutut huumust ei tohiks kevadel kartulile kanda: see provotseerib peterselli arengut.
Optimaalne on orgaanilist ainet panna sügisel – siis on see istutushooajaks valmis.
Mineraalsegud: ärge langege erksavärviliste siltide peale.
Kompleksväetised, millel on silt „tomatitele“ või „kurkidele“, erinevad sageli koostiselt vähe. Turundus ei ole alati teie abimees.
Valige väetised vastavalt kasvufaasile:
- Lämmastik – rohelise kasvu jaoks.
- Fosfor – juurte arenguks.
- Kaalium rikkaliku viljakuse saavutamiseks.
Mikrotoitained: väikesed, kuid olulised
Tsink, magneesium ja raud on taimede tervise jaoks kriitilise tähtsusega. Nende puudus mõjutab kiiresti immuunsust ja saagikust.
Kõige ohutum viis – külvikülvikud
Roheline väetamine on keskkonnasõbralik ja tasuta meetod mulla taastamiseks.
Sinep, lutsern, fatselia:
- Tugevdage mulda lämmastikuga.
- Suruvad maha umbrohtude kasvu.
Oluline: Niitke sideraate enne õitsemist ja lisage need mulda.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
